Pomeriim: Või viisid vennad!

Lubasin süüa kõik kartulikoored
Keedetud lubasin süüa, ja toored
Kui ainult vabadus tuleks kui või
Läbiv nuga, mis südamesse mind lõi

Nüüd aga nälgin ja nutan – mu noored
Koort enam pole, hinnad on toored
Jumalad Brüsselis jõid minu piima
Ka kõik oma koored pean sinna viima

Eesti, mu Eesti, paljas ja hale
On sinu leib ja hall sinu pale
Koort sinul pole, pole ka võid
Vanemad vennad su paljaks sõid