Janek Mäggi: majandus rokib täiega, aga valitsusel on kõht lahti!

Seni on kõik ettepanekud maksudest, mis peaksid suunama käitumist, olnud soovett joonud seenelise meeleheitlikud röögatused, mitte mõte, kuidas Eesti inimeste heaolu ja elukvaliteet pareneks, kirjutab suhtekorraldaja ja endine riigihalduse minister Janek Mäggi vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.

Eesti majandus on imelises, lustimist väärt seisus – bussid sõidavad (Hardo Pajula mõte, et kui bussid väljuvad õigel ajal, on majandus parimas korras), inimestel on leib laual, päikest ei varjuta ükski kunstlik pilv. Palk ei tõuse või ei tõuse piisavalt kiiresti? Kasum on nirum kui mullu või on suisa kahjum? Tore, kui ei pea mulda sööma ning üldse elus oleme. See on vägev!

Kannatage ära – järelikult olete olnud kas laisad, liiga palju puhanud või kaart ei ole jooksnud – õnnetegurit ei tohi kunagi alahinnata. Kui teed kõvasti tööd ja suudad õnne ära võluda, saad välja ka kõige mudasemast august. Eesti majanduses on käes aeg, mil ettevõtja süda laulab ja hing aplodeerib. Warrenbuffetlikult – kui kõik kardavad, ahnitse; kui kõik ahnitsevad, karda. Praegu tuleb ahnitseda.

Ma ei saa absoluutselt aru, mis katkuitk riigi mittekorras rahanduse ümber käib. Suure tõenäosusega on kõik need maksupingutused täiesti mõttetud, sest aasta pärast on riigieelarve ülelaekumine selline, et jälle võime õndsalt ohata – kõik kodanike vaimsed ja füüsilised piinamised olid ebavajalikud, lausa kurjast, kuna riigil on raha jälle nagu ratsahobusel sitta.

Äripäeva küsimus on poliitkorrektsuse mõttes vale

Eestis on kaks mantrat, mis mõlemad on üdini valed: 1) töökatelt tuleb kõik ära võtta ja jagada neile, kes ei suuda töökad olla ja/või ei tahagi tööd teha; 2) riigi tervist näitab see, kui palju ta suudab kõiki inimesi närutada, kes mõtlevad ka millelegi muule kui isiklikule rikastumisele. Esimesse gruppi kuuluvad kommunistid (keda leidub igas erakonnas), teise kuulub Eesti ülikkond (kelle esindajaid leidub igas erakonnas).

Juhan Parts märkis hiljuti, et aeg-ajalt läheb inimkond kollektiivselt segi, praegu ongi see aeg käes, segaseid on üle normi.

Äripäeva küsimus: „Mis paneks Eesti majanduse uuesti kasvama?“ on ju poliitkorrektselt mõeldes vale – vastik isegi!
Küsima peaks: „Kuidas oleks võimalik Eesti majandus täielikult ära lõpetada?“. Sest igasugune majandustegevus on rohelise mõtteviisi totaalne vastand (tarbivad, saastavad, raiskavad, rikastuvad!), majanduse ja heaolu kasv on kahjuks küll inimkonna meelistrend, kuid see hävitab planeedi Maa! Inimest ei ole enam vaja, peaasi, et püsiks Maa ja tema inimvaba elurikkus.

Tõsisemalt rääkides on loomulikult vaja kasvada, areneda, kuid selleks ei ole imetabletti, mis kasvatab kanale tiivad, millega tal on võimalik lennata.

Valitsus võiks lõpetada sisutühja ohkimise, et raha ei ole. Saate niigi liiga palju, olge vait ja saage hakkama! Minu meelest võiks valitsus, kui rahvas nõus on, lõdva randmega teha ka nt 2miljardise miinusega eelarve, sest me oleme rahvana korduvalt tõestanud, et me täidame plaani niikunii ja ületame seda. Eestimaalane on ahne isegi siis, kui võiks karta.

Otsus, mis peab rahvast idioodiks

Kui ma kuulsin, et 16 miljoni euro saamiseks otsustati tõesta kaks korda trahve, tekkis mul tunne, nagu ma oma 10 töötajaga Powerhouse´i kontoris hakkasin mitte ainult kolleegidele müüma kohvi 2 eurot tass, vaid hakkasin seda müüma ka klientidele – nt 5 eurot kruus – Raekoja plats ikkagi!

See otsus naeruvääristab ühiskonda, peab Eesti rahvast idioodiks – mis käitumise suunamine see on? Sest ma ei suuda uskuda, et politseinikud, kellele enne valimisi valetati, et nende palku päriselt ka tõstetakse – seda ju palga ostujõudu arvestades ei tehta –, suudavad langeva palgaga naerusui valitsusele topelttrahve sisse kasseerida. Politseinike asemel ma lihtsalt ei näekski ühtegi eksijat!. Eksijate vihast ei tasu rääkidagi!

Soovitus valitsusele on lihtne – tõstke tulumaksu veel vähemalt 4% ja käibemaksu veel vähemalt 4% – siis saate näilise tasakaalu tagasi ja ei pea iga päev rääkima, kuidas te pärast pooleaastast automaksu kummisuitsu otsustasite „rahvast kaasata“.

Seni on kõik ettepanekud maksudest, mis peaksid suunama käitumist, olnud soovett joonud seenelise meeleheitlikud röögatused, mitte mõte, kuidas Eesti inimeste heaolu ja elukvaliteet pareneks. Äris on aga alati kõik hästi. Kes vingub, on laisk või rumal või mõlemat korraga!