Janek Mäggi, "Ööklubi kolmest viieni"

Möödunud aasta 9,5 ning viimase kvartali 10,5 protsendine majanduskasv on vinge. Suurepärane. Aga mitte lootusetu. Siiski on Eesti majandusel vaja minna arsti juurde ja anda uriiniproov – sest välisel vaatlusel on päris raske öelda, kas meie sportlikud tulemused on saavutatud järjepidevalt treenides või dopingut kasutades. (Dopingust efekti saamiseks on muidugi ka vaja kõvast treenida!)

Eesti majanduse peamine doping on loomulikult eluaseme- ja kinnisvaralaenud. Statistikud väidavad, et kinnisvara annab majanduskasvust poole, mina arvan, et kaudselt veelgi enam. Lasnamäe ruunatud kivihüti korteri ruutmeeter maksab sama palju kui mitu korda kvaliteetsem pind Helsingi lähiümbruses. Maltal ja Cannes’is saab merevaatega korteri vaata et odavamalt kui Tallinna kesklinnas.
 
Paljud Eesti suurfirmad ei viitsi tööd teha, pigem ostavad teenust sisse ja kiruvad, et kõik allhankijad lähevad tööle Soome. Merkod on projektijuhtimise, mitte töötegemise firmad. Sama lugu on muudes sektorites. Eesti riigisektoris töötab näiteks 600 (sic!) suhtekorraldajat. Suhtekorraldusfirmades töötab üle kümne korra vähem inimesi, kuid nad teenindavad ära suurema osa Eesti ärisektorist.

Eesti pole mingi efektiivse toimetamise ma­jandus. Laiskus ja lohakus on domineeriv emotsioon. Paljud firmad võtavad raha et­te ja siis tuleb helistada päevade kaupa pärast tähtaega, et kas saaks ka töö. Vahel saab, vahel mitte. Kõik võtavad raha vastu, aga pikaajalist kliendisuhet ehitavad vähesed.

Kinnisvara (laenu)miljardid on loonud meile samasuguse tiigritunde nagu 1997. aastal. Kõigil olid aktsiapositsioonid sees, kuigi valdavalt oli tegemist rämpsaktsiatega. Farmaatsiatehasest alates ja teiste rahvatantsuansamblitega lõpetades. Nüüd leiavad kõik, et kinnisvara on see, mis toidab igavesti. Lootus sureb viimasena.

Ma ei tea, millal majanduslangus tuleb. Ma tean, et ta tuleb. Ma ei tea, kes nutavad. Ma tean, et paljud nutavad. Eelmisest kogemusest. Ega hullu ei juhtugi – palju vara jagatakse lihtsalt ringi. Lollid rikkad saavad vaeseks ja mõned targad saavad rikkaks.

Hiljuti istusin seminaril, kus kuulasin meestearst Olev Poolametsa. Tema rääkis, et testosterooni tase on öösel oluliselt kõrgem kui päeval, kella 3-5 vahel koguni 30 protsenti kõrgem kui päeval. See on aeg, kui ööklubid hakkavad oma uksi kinni panema – kuigi kõik on õnnelikud ja tahaks veel pidutseda.

Eesti majandus on tänu korralikule dopingule (laenuraha) ja ülikõrgele testosterooni tasemele (majanduskasv) õnne tipul. Edasi tuleb pohmell ja kindlasti ka mitmeid soovimatuid rasedusi. Loodetavasti tuleme nendega toime. Vähemalt iivet on vaja kõigest hoolimata parandada.