Andres Riivits, Janek Mäggi: Korras kirik päästab Pärnu häbist

Jumal on halastav, ta ei pahanda ka arulageda jutu peale, kui sellele järgneb meeleparandus. Ettevõtja Andri Arula arvamuslugu Pärnu Postimehes „Parkimistasud kirikukümniseks“ (PP 6.06) sisaldab palju arutut juttu, mis januneb halastuse järele.

Loo pealkiri on siiski tunnustusväärne: Pärnu Eliisabeti kirik vajab veel vähemalt 500 000 eurot, et hoone täiesti korda saada. Pigem peaks kirik saama kogu parkimistasude summa, mitte ainult väikese osa. Eliisabeti kirikut vajavad kõik pärnakad, kuid ka kõik Eesti inimesed, sest igas sellises kirikus püsivad Eesti väärtused, hoitakse ja viiakse edasi Eesti elu.

Riik on kirikust lahus? Sellist mõtet Eesti Vabariigi põhiseadusest ei leia, riiki on kirikust võimatu lahutada või kirikut riigist, sest kirik koosneb riigi väga paljudest kodanikest. Eesti Vabariigi põhiseaduse 40. paragrahv ütlebki muud: „Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust.“

Miks Eesti riik vajab kirikut?
Eestis ei ole riigikirikut – ühte kirikut, millel on riikliku institutsiooni roll. Kuid kõik Eesti kirikud täidavad koostöös riigiga paljusid rolle, mis on ühiskonnale vajalikud ja kasulikud: pulmad ja matused, ristimised ja leerid, kontserdid ja hoolekanne ja palju muudki. Usutalitused aitavad tagada avalikku korda, hoida inimeste tervist ja kõlblust. Kirik on jumalateenistuste koht, kuid ka kultuurikoda.

Kiriku kui koguduste kogumi tähtsust ei saa valitsejad alahinnata, sest demokraatlikus riigis peab riik seisma kõigi kodanike huvide eest. Vabadus usutalitusi täita on samuti põhiseaduses kirjas. See on hingelähedane tegevus väga suurele osale Eesti Vabariigi kodanikest. Toetada kulutuurimaja, kuid mitte toetada kirikut? Kodanikud vajavad mõlemat, kuigi kõik kodanikud mõlemas või mitte kummaski ei käi.

Kirik saagu hoonetega ise hakkama, riigil ja kohalikul omavalitsusel on rahaga muudki teha? Eestis on sadu tuhandeid inimesi, kes saavad kirikust tuge. Kirikud on Eesti kultuuri-, eriti arhitektuuripärandi kandev osa. Kui palju on meil alles hooneid, millel vanust 200, 300 või koguni 500 aastat? Peamiselt on need kirikud. Selle pärandi säilimise ja arendamise eest vastutab riik ehk kõik kodanikud ühiselt.

Pärnu valitsejad täitsid oma kohust
Kirikufondi vabatahtliku töö solvamine Andri Arualale au ei tee. Kirikufond on umbes nelja aasta jooksul kogunud 1,1 miljonit eurot eraannetusi, millest on osa saanud paljud Eesti evangeelse luterliku kiriku (EELK) 170 kogudusest, sealhulgas Pärnu Eliisabeti kogudus.

Julgelt võib öelda, et kirikufond nügis oma annetuste kogumise kamapaaniaga Pärnu linnagi: erakordselt väärikas hoone tuleb säilitada ja korda teha, et ta saaks parimal viisil teenida pärnakaid ja linnakülalisi. Kirikufondi kampaania tulemusel sai Eliisabeti kogudus 35 000 eurot annetusi, mille eest suur tänu kõigile annetajatele! Ärge jätke oma head tööd, tehke seda edasi!

Pärnu linna otsus eraldada Eliisabeti kirikule 42 000 eurot on tunnustusväärne. Just nii peavad tegema kõik kohalikud omavalitsused ja riik, eriti need omavalitsused, kelle kirikuid toetavad paljud koguduseliikmed ja lahked annetajad. Pärnu on tubli eeskuju paljudele.

Iga omavalitsus ja riik peab hoolega vaeva nägema nagu ka rahvas, kes eraannetusi teeb, et kõik Eesti kirikud sõltumata konfessioonist korda saaksid. Korras kirik aitab korda teha Eesti inimesed. Kirik on tänapäeva Eestis rahaliselt vaene, sest hooned jäid nõukogude ajal unarusse või hävisid sootuks, kuid rikas vaimult, andes tuge ja elujõudu tuhandetele.

Eesti tulevik ei seisa iseenda maist elu ülistavate inimeste praalimisel, vaid tasakaalukal ja hoolival igavikulise perspektiiviga rõõmusõnumil. Eesti on kristlik maa, isegi kui kõik inimesed end siin kristlaseks ei pea. Olgem hoolivad kaasinimeste usutunnete vastu! Ei tasu arutult lahmida, kui sa ei tea, mida see võib kaasa tuua ja kellele kahju teha.