Marko Pomerants: miks Tarmo Soomere ei sobi Eesti presidendiks? Sest ta on teadlane!

Põhjus, miks Tarmo Soomere ei sobi Eesti presidendiks, on ilmne – ta on teadlane. Pealegi, pole ta mitte lihtsalt teadlane, vaid kuulub selle eliiti, olles akadeemik ja lausa Eesti Teaduste Akadeemia president.

Eesti vajab kogu rahva presidenti, aga akadeemik Soomere seda ei ole. Eesti rahva märkimisväärsel osal on teadusest suva, sellest on suva tihtilugu isegi valitsustel, sest eriti sotsiaalteadlased ajavad mingit vasakpoolset plära. Märkimisväärne osa eestimaalastest ei pea viroloogiat teaduseks, osa isegi arvab, et viroloogi puhul on tegu inimesega, kellele tavaline jutt ei aita, keda peab ähvardama ja kõvemat sõna kasutama.

Erahooldekodus Mulgi Häärber, mille kohta me kuulsime märtsi alguses uudist sellest, et üle poole patsientidest on nakatanud ja rivis on ainult kaks hooldajat, teatab hooldekodu juht, et ta ei ole iseendaga veel otsusele jõudnud, kas ta vaktsineerib või ei vaktsineeri. Ma saan aru, et nende hooldatavate lähedased maksavad igakuist kohatasu kannatlikult edasi. Vastutuse sellise mõtlemise eest peavad võtma teadlased, kes pole suutnud piisavalt koroona ohtlikkust ja võimalikke tagajärgi selgitada.

2018. aasta 24. aprilli Uutes Uudistes öeldakse toonase EKRE esimehe Mart Helme suu läbi välja tõde: Tarmo Soomere utopistlik humanism on oma riigi ja rahva reetmine. Tegu on reageeringuga ühele varasemale Soomere artiklile kliimamuutuste võimalikest tagajärgedest, mis ilmus Õhtulehes.

Et Soomere on utopist, arvab ka ERR-i ajakirjanik Toomas Sildam, sest värskes intervjuus ERR-is ütleb Soomere Sildami küsimuse peale, et kas nüüd ongi nii, nagu parafraseerides ühte laulu 30 aastat tagasi: ebateadus ja teadus, sõbralikult, näe, ulatavad teineteisele nüüd käe?

„Oi kindlasti mitte. Üks, mida teadlased peaksid tegema selgemalt ja massiivsemalt – libateadus tuleb pikema jututa põhja lasta. Saan aru, et see võib kõlada arrogantselt.“ Seepeale arvab Sildam, et see ei kõla arrogantselt, vaid utoopiliselt, sest kui vaadata ühiskondlikku arutelu, siis sageli tundub, et ebateadus jääb mõnikord rohkem pinnale kui päristeadus.

President peab meeldima

Soomerel pole poliitilist toetust ja kapitali. Presidendiks saab inimene, kes meeldib Jüri Ratasele (ja tema erakonnale), Kaja Kallasele (ja tema erakonnale) ühepalju, ning veel kellelegi. Selle kohaga on nagu Kiire talu sooviga oma hukkunud venna eest Oskar Lutsu „Sügises“. See kuluks ju omalegi ää. Missugusele poliitilisele erakonnale on vaja poliitikast väljapool olevat presidendikandidaati? Soomere võib küll puuduv pusletükk olla, aga see pole see pusle.

Presidendi töö on välispoliitiline, selleks ei ole tal üldse kogemust. Sa võid küll Euroopa Akadeemia liige olla ja Läti Teaduste Akadeemia välisliige, aga ilmselgelt on see ebapiisav. See, et ta on õppinud Moskvas okeanoloogiat kõlab juba täitsa ohtlikult. Reedel saime teada, et mereteadust saab kasutada isegi riigireetmiseks.

Hiljutises „Plekktrummis“ tunnistas Tarmo Soomere Joonas Hellermale, et meie ühiskonna pingestatus ja plahvatusohtlikkus on kasvanud liiga suureks ning ka parimad pead ei tea, kuidas seda praegu leevendada, nende hulgas ka ta ise. President peab teadma.

Peale selle on oht, et kui Tarmo Soomere saab presidendiks, võivad tal soojad suhted tekkida kirikuga, riigis, kus pole riigikirikut.

Kaasa ei paku tööd

Lõpetuseks. Tarmo Soomere ei pruugi olla piisavalt paheline ja kui kusagilt minevikust ujubki välja mõni parkimistrahv või kiiruseületamine, siis see ei tekita pingeid, kuna on lihtsasti põhjendatav hajameelsusega, sest tegemist on ikkagi teadlasega. Üks probleem võib olla veel, nagu seda on varemgi ette tulnud. President Soomere abikaasa võib olla väljakujunenud isiksus, teab mida elus tahab ja ei pruugi pakkuda piisavalt tööd seltskonnaajakirjandusele. See häda on tegelikult olnud enamusel presidentide abikaasadel.

Loodan, et olen suure osa turmtuld Teaduste Akadeemia presidendi suunas välja lasknud. Selline tuli saab tavaliselt osaks varakult pea välja pistvale peanupule, vähemasti poliitikas.

Intervjuus Sildamile räägib Soomere, et on ju õpetussõna, et ärge iial väljendage ennast selgemalt kui mõtlete. Sama kehtib ka selle loo puhul. Ma arvan, et suur hulk inimesi tahaks näha sellist presidenti nagu Tarmo Soomere, aga nad ei saa teda valida.