Janek Mäggi: Peaministri tütre õige kool asub Lasnamäel!

Tunnistasin paar päeva tagasi koolivend Peeter Koppelile raadiostuudios pärast salvestust, et mul on siiski hea meel, et temast on saanud täiesti normaalne, elujõuline inimene! Ja mul on tema elu- ja käekäigu pärast pööraselt hea meel.

Selle põhjuseks on haridus, täpsemalt selle puudumine. Sest meie, 40+ meeste õppimisvõime ei ole rooste läinud, vaid kirg on tõusvas tempos aina kasvanud. Me oleme lähtunud Albert Einsteini mõttest: „Ainus, mis segab õppimist, on haridus!”

Oleme mõlemad õppinud ühes ja samas kassikoolis, Lasnamäel asunud Tallinna 56. keskkoolis, hilisemas Tondiraba gümnaasiumis, mis nüüdseks on suletud, osaliselt põlenud ning hoone aknad on laudadega kinni löödud. Sama kooli kasvandik on ka teine koolivend, Eesti Ekspressi ajakirjanik Krister Kivi, kellega suheldes kooliaeg kunagi meelest ei lähe.

Ei mingeid reaalkoolilikke traditsioone –, mida austan ja kadestan. Ei mingit rocca-al-marelikku rahaaroomilist merevaadet –, mille vastu mul mitte midagi ei ole. Teema tuli meil jutuks, sest peaminister Taavi Rõivas pani tütre Rocca al Mare kooli ja Jürgen Ligi arvas, et reaalkool oleks olnud mõistlikum valik.

Minul on lapsepõlvest enda harimisega kaasas palju valusaid emotsioone. Mitte ainult sellepärast, et kooli, mille lõpetasin, enam ei ole, ja isegi aknad on kinni löödud. Vaid ka seepärast, et mul oli isegi sügaval nõukaajal (läksin kooli 1980) tunne, et need, kes õpivad geograafiat inglise keeles, on targemad, tublimad ning õigemad inimesed kui mina. Minu algkooli pinginaabri ja sõbra Mardi õde ja vend õppisid Tallinna 21. keskkoolis. Ja meile mõlemale tundus, et nad on palju targemad kui meie. Noh, võib-olla olidki.

Loll kool tarka last ei riku

Kool, tema maine, õppetöö kvaliteet ja õpitulemused on staatuse sümbol mitte ainult lapsele, vaid ka vanematele, kuid siiralt arvan, et koolist ei sõltu kuigi olulisel määral, mis inimesest elus saab. Tark lapsevanem paneb lapse heasse kooli. Aga tark laps ei saa alati heasse kooli minna.

Kooli mõte on tagada lapsele elus hakkamasaamine, elus edasijõudmine. Ainult kade ja õel inimene saab süüdistada lapsevanemat selles, et ta soovib oma lapsele head, õnne ja suurt tulevikku. Kuid ainult tõusik usub, et kallis ja hea kool suudab seda tagada. Ka seal on töö tellija materjalist ja materjal on paraku erakordselt erinev.

Millest elus hakkamasaamine-edasijõudmine päriselt sõltub? Esimene edutegur on geneetika. Kas lapsel on eeldusi? Kusjuures selle mõistmiseks ei piisa vanematele näkku vaatamisest. Keskpärastel vanematel võib sündida andekas laps ja andekatel vanematel keskpäraste võimetega laps. Õnne- ja edugeenide elementaarosakesed moodustuvad sügaval suguvõsas. Öelgu kriitikud, mis tahes – sarnastel alustel tehtud katsed näitavad tõepoolest, milleks laps võimeline on.

Teine elutee edutegur on isikuomadustega kokkukõlav elukeskkond tervikuna – kodu, riik, sugulased, sõbrad, eeskujud jpm. Oleme kõik näinud perekondi, kus on kolm või neli last, vanemad on neid kasvatanud ühte moodi. Kaks last saavutavad midagi või koguni väga palju, üks või kaks ei saa millegagi hakkama. Kui keskkonna mõju oleks valdav, oleks heas perekonnas ainult edukad lapsed ning allakäinud peres ainult tulevased torumehed või koguni töötud. Kuid see ei ole kaugeltki nii!

Kasulikud tutvused ja närtsinud saavutusvajadus

Järelikult – iga inimese unikaalsed isikomadused ja geenid reageerivad täpselt samale või sarnasele keskkonnale erinevalt. Ei saa väita, et Rocca al Mare koolist tulevad õigemad või valemad eestlased kui näiteks Laagna Gümnaasiumist, kus õppisin esimesed seitse aastat oma kooliteest ja mis oli toona maailma suurim eestikeelne kool. Laps, kellel on eeldused, rabeleb välja ka kõige räbalamatest oludest, mis on kirjanduse tüüpkujund – ajalehepoisist miljonäriks saada on võimas, vastupidi mitte nii väga. Kuid eeldusteta isiku poputamine kidurat taime viljakaks ei muuda.

Seega oli avalik debatt, kuhu kooli väike Miina minema peaks, muidugi tühine ja arulage. Oleksin soovitanud Taavi Rõivasele panna edukirega laps Tondiraba gümnaasiumi, kui see oleks alles. Peeter Koppeliks saamisel oleks see olnud soodus pinnas. Peeter arvas ka, et Lasnamäe on erakordselt äge koht elamiseks-olemiseks, millega muidugi nõustun. Käin seal tihti, sest ema elab seal. Sealne elu sunnib pürgima. Mõlemad saime Lasnamäest kordades rohkem motivatsiooni ja inspiratsiooni kui tänapäeva noored Soome või Itaalia mäesuusapuhkustest või koolijärgsest tšillimisest Austraalias.

Tublide ja edasijõudnud vanemate lastel on eeliseid, sest heas koolis tekib vaieldamatult parem sotsiaalne võrgustik kui kehvas koolis, kuid ka puudusi. Pole kindel, et Rocca al Mare koolis oleks Peeter viitsinud piisavalt pürgida. Kui vanemad suudavad lapsele luua hiilgava heaolu, on see edu ja selle saavutamise kirge pärssiv tegur. Aleksander Tammerti isa ütles kunagi, et olümpiavõitjaks saavad ainult maalapsed. Neil on palju rohkem indu kuhugi jõuda, teha tööd. Loomulikult oli tal õigus.