Janek MäGgi: Mahud palvesse, iga kell

Mahud palvesse, iga kell

Tulen vaikselt ja vaikides.

Sõnu polegi justkui vaja.

Käin pühades paikades,

kuhu armastus hiilides kajab.

Tulen nukralt ja väsinult,

kuid siiski ei julge kurta.

Sulle sirutub käsi mul –

alandlikku lihtsalt ei murta.

Tulen tänus ja lootuses,

tühjad on mõlemad pihud.

Kui on madalad ootused,

saab kinnitust hing ja ihu.

Tulen rõõmu ja rahuga.

Hoides pühendust südamel.

Kuhu närtsinud mahuvad?

Minu palvesse, iga kell.