Janek Mäggi: annetada Venemaaga seotud tulu Ukraina ülesehitamiseks - see oleks üllam, kui äriosaluse müük

Seda, kes Eestit juhib, otsustab Reformierakond, mitte peaminister.

Peaminister Kaja Kallas on skandaali tõttu tugeva surve all ning piltlikult öeldes ei ole viimasel nädalal riiki juhtinud mitte valitsus, vaid ajakirjandus. Täpsemalt muidugi ajakirjanduse allikad, sest ajakirjandus ei tea tõde ega ei loo meelsust – ajakirjandus kajastab seda, mida allikad, kes peegeldavad ühiskonna arvamust, räägivad. Meediast vastu vaatav pilt on paraku ühevärviline ja see värv ei ole valge.

Ametisse jäämine või mittejäämine on ühest küljest inimese isiklik otsus, kuid teisest küljest kollektiivi ehk erakonna ja ka koalitsioonipartnerite oma. Heade isiklike suhtega erakond ja koalitsioon võib ametis olla ka siis, kui suur osa ühiskonnast seda õigeks ei pea. Demokraatias on sageli nii, et valimiste vahelisel ajal saab ignoreerida paljut, mida vahetult enne valimisi kuidagi ignoreerida ei saa – muidu kaotad võimu. Opositsioon võib ju kisada, kuid kui koduerakond leiab, et kõik on hästi, siis ongi kõik väga hästi.

Erakonna jaoks on risk ühiskonna toetuse püsiv kadumine, mis võib pühkida ära ka erakonna. Erakondi, keda meil enam ei ole, kuid kes on kunagi Eesti elus tähtsat rolli mänginud, on päris mitu. Seepärast peab Reformierakond kindlasti kaaluma, kuidas mõjub skandaal erakonnale ning mis on sellest väljatulekutee. Enamikus kriisides aitavad väga hästi kaks ravimit – töö ja aeg. Mõnikord tehakse liiga vähe tööd, et pääseda, mõnikord ei ole selleks piisavalt aega, et töö ära teha.

Ukraina eest seismisega tunnustust kogunud peaministri jaoks on tähtsaim küsimus selles: kas ta saab muutunud oludes oma tööd teha pühendumisega, mida see amet eeldab? Hetkel tundub, et see on väga raske. Peaministri puhul ei ole maine esmatähtis – mida keegi temast kui peaministrist arvab. Valitsus langetab alati ka selliseid otsuseid, mis inimestele ei meeldi, peaminister saab sageli koosa ka asjade eest, milles ta süüdi ei ole.

Otsuste langetamisel on alati võti selles: mis peale otsust edasi saab? Praegu jääb mulje, et avalikkus (meedia vahendusel) ning opositsioon nõuavad, et Reformierakond vahetaks välja peaministri. Suurt muutust Eesti poliitikas see aga kaasa ei tooks, sest Reformierakonnal on riigikogu 37 kohta, see on suures osas ka Kaja Kallase teene ning tema tagasiastumisega see esindatus kuidagi ei vähene. Eesti riiki juhib veel vähemalt 3,5 aastat Reformierakond ning Reformierakond otsustab, kuidas ja kellega ta seda teeb.

Kaja Kallase abikaasa saab naljaga pooleks või mitte annetada Venemaaga seotud tulu Ukraina ülesehitamiseks - see oleks lunastuseks suurem asi, kui oma äriosaluse võileivahinnaga äramüük. Konkreetse skandaali puhul ei ole esimene küsimus seaduslikkuses, vaid eetikas ja moraalis. Inimestele meeldivad üllad ja omakasupüüdmatud kaasteelised. Võibolla just peaministri abikaasa on üks selline eeskuju.