Marko Pomerants: 2019. aasta tüliliikide välimääraja

Riik tülitseb ettevõtjaga, vald koolidirektoriga, vilepuhuja tööandjaga. 2019. aasta oli konfliktide poolest rikas.

1. Ettevõtjate vaidlemine riigiga või vastupidi.

Riigiga vaidlemine on täiesti legaalne tegevus. Haldusmenetluses on selline võimalus protsessi loomulik osa. Pooled peavad kirjavahetust ja on loogiline, et kui endal juriidilist enesekindlust napib, siis kaasatakse selleks nõuandjad.

Teinekord sellest ei piisa. Tundub, et riik teeb liiga, on kiusamiseks just välja valinud sinu. Süsteemis on kallutatud jõud. Selle riiuliigi vaieldumalt eredamaiks näiteks on listeeriatüli. Valitud või siis tegelikkuses kasutatud kommunikatsioon on viinud professionaalse sisuvaidluse tüliks, millel ulatuslikud majanduslikud tagajärjed nii töötajatele kui ettevõtte omanike elutööle. Kulud on ettevõtte vaatest tulenevalt tohutud, ohtralt on kulunud väärtuslikku aega. Kuulsa kalatööste kõrval on olnud uudiseid ka teistest ettevõtetest. Üks tuntud lihatööstus valis seevastu avatuse, kiire tegutsemise ning saab eluga edasi minna.

Tuntud tuuleenergeetika pere näide kuulub samasse kategooriasse. Arendajate poolt valitud meetodid ehitusplatsil, valjuhäälsus ja ähvardused miljonitesse ulatuvate kahjunõuetega tähendavad olulist majanduslikku kahju. Mõlemat kaasust ilmestab konkreetsete poliitikute avalik poole valimine. Riigiasutustega vaidlemine on - nagu mainitud - legaalne. Isegi erinevad riigi- või riiklikud asutused vaidlevad omavahel läbi kohtu ning allaheitlikkus ei peaks olema norm. Teed valides tuleb aga mõelda, millise ukseni üks või teine tee viib ja seda, et riigiametnikel pole kunagi mängus oma aeg ega raha. Veterinaar- ja Toiduameti puhul on jäänud mulle arusaamatuks, kas sel ametil on ka juht. Juhi asetäitja küll paistab olevat.
Parem ligidalt tagasi tulla, kui kaugelt kahetseda

2. Koolipidaja tülitseb koolijuhiga.
Kuigi sellele tüliliigile kaasaelajate pilgud on suunatud nii Kiviõli, kui Märjamaa suunas, siis sellel aastal meediasse jõudnud tülidest on markantseim kakelus pärit hoopis Kanepist. Seal süüdistasid õpetajad tänaseks endist koolijuhti töökiusamises. Tüli lahenes koolipidaja ja koolijuhi kui töösuhte poolte kokkuleppel lahkuminekuga.

Märjamaa Gümnaasiumi uuenduslik (meedias kasutama hakatud omadussõna) koolijuht ei läbinud katseaega. Kuigi tänaseks endisel koolijuhil on suur toetajaskond, siis on ka õpetajaskonnast suur osa valinud koolipidajaga sama poole. Juhtum pole aga läbi ja on võtnud uue pöörde. Nüüd on osa volikogust esitanud vallavanaemale nõudmise, et kui koolijuhti ametisse ei ennistata, on tal endal lips läbi. Pärast osapoolte ärakuulamist allkirjastasid 12 vallavolinikku pöördumise, millega tehti vallavanemale ettepanek koolijuht 30. detsembriks tööle ennistada. Volikogu esimees möönis, et kui vallavanem volikogu enamuse tahet ei austa, võib see muu hulgas tähendada, et töö kaotab hoopis vallavanem.

Ka Lüganuse valla puhul on tegu poliitilise võitlusega, kus endine koolijuht on samuti lahinguväljal osalemas. Vanasõna ütleb: „Ennam karda rumalad sõbra kui tarka vaenlaist.“ Vallavalitsus ei ole nõus sellest vanasõnast lähtuma. Ametist tagandatud koolijuht on isegi seda meelt, et koostööst ilmselt asja ei saa. Volikogu opositsioon otsustas esitada vallajuhtidele umbusaldusavalduse ja võttis selle enne erakorralist istungit tagasi.

Haabneemes vallandas vallavanem koolijuhi. Ajendiks õpetajapoolse vägivallale koolijuhi poolt ebapiisav reageerimine. Vallavalitsuse initsiatiivil toimunud koosolek, kus osalesid vallavalitsuse ja volikogu esindajad, kooli vanematekogu liikmed, õpetajaskond ning õpilasesinduse esindajad, päädis sellega, et direktor ennistati ametisse ja vallavanem astus tagasi.

Ettevõtlusmaailmas oleks see tavapäratu, aga avalikus sektoris ei saa seda välistada, et vallandaja ise saab vallandatud. Põhjuseid ilmselt vähemasti kaks. Poliitika ja töösuhted on läbi põimunud ning vahel tegutsetakse enne, kui mõeldakse, ülehinnates käesolevaid kaarte. Töövõtja ja -andja personaalne riid võib tekitada uusi lahinguvälju pikemaks ajaks. Mailis Reps on sel suvel Postimees TV-s öelnud, et koolijuhi vabastamine kestab aasta aega. Koolipidaja poolt tüliga koolijuhtide vabastamisega seonduv jõuab enamasti uudisruumi ja sellega tuleb arvestada ning selleks pooltel valmis olla. Kas ollakse?
Rahu kasvatab, tüli kaotab

3. Poliitiku sarisõimlemine.

Kunagi oli telemäng Eesti vs Jõekalda. See oli rõõmsameelne saade. Praegune telemäng Helme vs Põhjala ei ole. Kui Mart Helme isikus esineks ainuisikuliselt Eesti Ajalehtede Liit, siis poleks sel aastal pressivaenlase tiitel välja andmata jäänud. Selle oleks saanud press ise, sest ajakirjandus on süüdi. Ennemuistsel ajal oli terava sõnakasutuse skaala paremas servas Jürgen Ligi. Mees on seetõttu ministriametist tagasigi astunud. Nüüd on ta nihkunud skaala vasakusse otsa. Rohkem tähemärke sellele nähtusele ei kuluta. Sai niigi palju.

Kui püüda sellest tülitsemise liigist järeldusi teha, siis võiks eeldada, et sisepoliitiliselt ei muutu midagi. Igaühele jäävad ilmselt tema valijad. Poliitiku kui kutse mõiste devalveerub üle välja ja tõmmatakse alla ka tublide keskmist hinnet. Välispoliitiliselt tekitab segadust. Ma ei soovita sellist suhtlusmeetodit. Primitiivne.

4. Äripartnerid tülitsevad ja käivad kohtus.
Tegemist on omamoodi paradoksaalse olukorraga. Partnerlus eeldab definitsiooni kohaselt kahe või mitme ühenduse või asutuse ühist tööd, kusjuures ükski osaline ei võta vastu otsuseid ühepoolsel, partnerlus on rohkem kui lihtsalt konsulteerimine. Päriselu on aga mitmekesisem. Põhjuseks võlad, omandivaidlused ja ülevõtmiskatsed. Lihtsalt pettus. Kui probleemid ületavad miljoni piiri, siis on võimalik pääseda ka üleriigilisse meediasse. Teinekord pääseb online ka alla miljonilise tüliga. Vähemaga ei maksa proovida. Meedias kiputakse asja igaks juhuks ilustama ja keeldutakse mõiste "tüli" kasutamisest, räägitakse lihtsalt usalduskriisist. Võitjad on täiesti olemas – advokaadid. Seda laadi tülis pole peategelaseks mitte partnerid vaid raha, õigemini selle hulk. Nii jääb ka partneri taust õhinas kontrollimata.
Kus nurinat, seal hakatis

5. Vilepuhujad versus institutsioon

See on Eesti mõistes arenev tüliliik, kuigi mitte tundmatu. Eeldab seduserikkumist või kaheldavat õiguslikku käitumist. Silver Meikar on seni ilmselt kõige suurema mõjuga avalikustamise taga. Aasta oli 2012 ja puudutas see kaasus erakondade musta rahastamist. 2019. aastast on näited samuti olemas. Kui teha tänavaküsitlus ja küsida, kes on Keegan McBride, siis väga palju õigeid vastuseid ei pruugi saada. Kui lisada, et tegu on TaLTechi doktorandiga ja küsida, mida ta tegi, on teadjaid ilmselt rohkem. Tema teavitas avalikkust teadusrahade võimalikust väärkasutusest Ragnar Nurkse instituudis. Maaeluministeeriumi endine kantsler Illar Lemetti on teine näide. Tema teatas oma maaeluministrist ülemuse vassimistest.

Mida neist juhtumitest õppida? Vihjesaajad peavad oskama aru saada probleemi olemusest ja adekvaatselt reageerima. Kui vilepuhuja on võtnud kopsud õhku täis, siis on selge, et ta ei jõua lõputult hinge kinni hoida ning probleemi olemusest saab teada üldsus. Vilepuhuja jaoks pole elu enam endine. Ta peab selleks valmis olema. Neil, kelle vastu on süüdistus esitatud, on hulk tegemist, et vastuseid anda. Nagu iga skandaali puhul, see ju lõpuks vaibub, aga ajutine mainekahju on tagatud. Suure tõenäosusega likvideerub või reguleeritakse vihje põhjustanud olukord ja ühiskond saab paremaks. Euroopa Liidus on asutud vihje andjate kaitsega tegelema. Euroopa Parlament võttis 7. oktoobril vastu liidu õiguse rikkumisest teavitajate ehk vihjeandjate kaitse direktiivi.

6. Pagemine
Seda laadi tülide aluseks on soov paremaid tulemusi saada, teinekord pettusega. Sportlane lahkub treeneri juurest. Katrina Lehis tegi nii treener Helen Nelis-Naukasega. Saatus või tüli? Kuivõrd oli see treeneri jaoks ette aimatav, jääb ebaselgeks. Tundus igal juhul üllatus olevat. Kui see oli nii, siis on asjad jäänud omavahel rääkimata. Selline asi annab tegevust spordiajakirjanikele, aga laiemaid ringkondi ei puuduta.

2019. aastasse jäänud võimsamate tüliliikide puhul on skaala ühes servas käratsemine, siis teises otsas on pagemine. Andrus Veerpalu valis just sellise meetodi. Tüli teiseks pooleks on sporditoetajad, aga laiemalt Eesti rahvas, keda on ilmselgelt alt veetud. Rumalusega on tegu igal juhul, nii siis kui Veerpalu selle pagemise taktika ise valis, kui siis kui keegi talle selleks nõu andis. Minu nõuanne on valmistuda põranda alt välja tulemiseks ja siis välja tullagi. Saab vaevast lahti.

7. Facebooki suhteprofiilis staatus: See on keeruline.

Tegu ikka esineva suhtestaatusega. Kui tegu pole naljaga on tegu probleemiga. Avastasin internetiavarustest suhteterapeut Kadri Sakala nõuanded. Minu arvates on tegu universaalsete märksõnadega, millega arvestamine oleks kasuks tulnud kõigis 2019. aasta tüliliikides. Nendeks on valmisolek kasvada ja areneda, hea eeldamine, vastutus suhte kvaliteedi eest, ausus, usaldusväärsus, dialoogis olemine. Oskus nõrkust tunnistada, alandlik olla ja valmisolek paluda vabandust võivad tunduda suhtlemise meistriklassi nõudmistena. Tegelikult kuuluvad aga ABC juurde.

Üldiselt tuleb meeles pidada, et naljal on mitu atra, vihal ei ole ühtegi ning terav kirves leiab kivi.