Janek Mäggi, "Mina, jäägitult venelane!"

Vene hing on suur ja suurejooneline. Ta teeb asju pigem nii nagu prantslane, mitte eestlane.

Vene aadel oskas kohati prantsuse keelt vene keelest paremini. Pariis on venelasi täis. Nikolai II naise vanaema oli Suurbritannia kuninganna Victoria.

Eestlasega ei saa venelast kuidagi võrrelda. Eestlane on väikse hinge ja kehva iseloomuga – vähemalt sellisena tahavad Eesti poliitikud eestlast (ja iseennast kui eestlase ülemat rassi) maailmale reklaamida. Intelligentsed inimesed mõtlevad juba ammu, miks Eesti tahab venelasi (ja Venemaad) kogu aeg mõttetute asjadega ärritada. Ja miks poliiteestlane ise mõttetute asjade peale kogu aeg ärritub. Need inimesed, kes Eestit 1940. aastal okupeerisid, on ju valdavas osas surnud. Kes veel ei ole, on muldvanad.

Hinge sülitamine

Eesti-Vene piirilepingule preambula kirjutamine oli etteteadvalt vene hinge sülitamine – kas oli tõesti mõni loll, kes arvas, et seepeale see leping Moskvas ratifitseeritakse? Kui aga piirilepingut sõlmida ei tahetud, siis miks neid läbirääkimisi maksumaksja kulul pikki aastaid üldse peeti?

The New York Times iseloomustas Eestit kui majanduseduga (selle mulli lõhkemine ei ole küllap samuti enam mägede taga) lõhestunud riiki. Kui Eesti ei suuda mõista siin aastakümneid elanud venelasi, siis kuidas me peaksime suutma mõista siia mustale tööle oodatavaid-tulevaid hiinlasi või bangladeshlasi? (Londonlased ei salli viimaseid muuseas silmaotsaski, tean seda seal elava eestlase kogemuste põhjal.)

Nõukogude aja lõpul kuulasin, suu lahti, vanade eestiaegsete (ja tsaariaegsete) sugulaste heietusi vanadest aegadest. Mulle tundus, et see oli ilus aeg. Nõukogude ajaga võrreldes oligi. Oli poliitiline vabadus. Justkui vähemalt. Praegu mulle see aeg nii ilus ei tundu. Klikk. Korruptsioon. Hääletu alistumine. Sahkerdamine, ka venelastega. Sama, mis praegu. Iga koer pöördub tagasi oma okse juurde, nagu ütleb kuningas Saalomon õpetussõnades.

Eestlane ei ole suutnud kunagi olla tema ise. Üks ülistab venelasi, teine sakslasi – kui rääkida Teisest maailmasõjast. Vene-eesti sõdur on ju samapalju sangar kui saksa-eesti sõdur. Osa Eesti poliitikuid on sakste tallalakkumisega tõepoolest liiale läinud. Venelastele paistavad nad natsidena, kuid äkki nad mitte ainult ei paista, vaid ongi?

Prints Charles viis natsisümbolites pidutsenud (ja rahvusvahelise skandaali tekitanud) prints Harry Auschwitzi koonduslaagrisse, et tal ajalugu meelest ei läheks. Winston Churchilli käest ta kindlasti nii lihtsalt pääsenud ei oleks. Oma esimeses kõnes peaministrina ütles ta klassikaks saanud lause: «Mul ei ole teile pakkuda muud kui verd, vaeva, pisaraid ja higi.»

See oli 10. mail 1940, veidi enam kui kuu enne Eesti okupeerimist. Suur sõda oli veel ees.

Ma kardan, et Eesti vabariigi poliitikud oleks ka 67 aastat tagasi lubanud tegelikke olusid analüüsimata, et läheme 15 aastaga maailma võimsamatest riikidest mööda ja et ametnikud saavad kuus peagi rohkem palka, kui tavaline mustatöötegija suudab terve aastaga teenida. Õnnest ja jokkist rääkimata.

Vene keel riigikeeleks

Pronkssõdur sümboliseerib Eesti okupeerimist?! Sümboliseeris. Praegu on ta pigem ühe ajastu muuseumieksponaat. Ja ta võib seista sealsamas, kus ta on. Ta ei sega ühtegi normaalset inimest. Sest selle muuseumikoha on Eesti poliitikud talle eraldanud ca 15 aasta eest, jättes ta toona mujale viimata.

Venelased mõistavad asju omamoodi, aga ükski eestlane ei suuda nende mõistmist muuta. Ainus võimalus on nende mõistmist mõista. Ükski suurriik ei salli, kui tema kallal haugutakse.

Ega George Bush pole sugugi õilsam mees kui Vladimir Putin. Ühel on Tšetšeenia, teisel Iraak. Mõlemad mehed usuvad, et nemad teavad lõplikku tõde. Me võime nende tõdedes kahelda, aga vastuvaidlemiseks ei ole meil mingisugust jõudu. Veel üks hääletu alistumine?

Jaan Tõnisson ütles, et Venemaa on seesmiselt surmani haige. Aga ometi käis tsaari vastuvõtul. Soomlased peaaegu et vihkavad väidetavalt üleolevaid soome-rootslasi, kuid ometi on Soomes vaid 5,6% rootslaste jaoks saanud rootsi keel teiseks riigikeeleks. Õigusega. Ka Eestis võiks vene keel olla teine riigikeel. Eestis oskavad kohalikud nooremad venelased mitu korda paremini eesti keelt kui nooremad eestlased vene keelt. See on häbi. Venemaa on keeruline riik, aga vene kultuur on vaimustav. Muidugi, seal äri ajades on palju lihtsam kuuli saada, kui sama asja Eestis tehes. Kuid Venemaa mõistmiseks tuleb osata vene keelt otseses ja kaudses mõttes. Eestil ei ole mõtet ennast Venemaale vastandada. Kuna me ei ole võrdsed partnerid, on eesmärkide saavutamiseks vaja kavalust. Venemaa on meile ajaloos palju valu valmistanud, aga nüüd on uus aeg.

Valikud, mis meid endid kuidagi õnnelikumaks ei tee, kuid ajavad karu tagajalgadele, on rumalad. Sellistes oludes tunnen end jäägitu venelasena – kui kasutada John F. Kennedy loodud kujundit.