Loome, korraldame ja arendame suhteid klientide, kolleegide, meedia ja avalikkusega juba üle 20 aasta

Janek Mäggi: Head meestepäeva, kallis Marianne!

606
05.03.12, Õhtuleht, Janek Mäggi: Head meestepäeva, kallis Marianne! Meil on vaja sookvoote? Tule taevas appi! See on taaskord üks "euroopalik" pseudoteema.

Tugevam sugupool on naine, ta elab bioloogiliselt kaks aastat kauem kui mees. Eeldatava eluea vahe on siiski väike, mitte selline, nagu avalikust ruumist Eesti mehe keskmise vanuse kurba kõverat jälgides võib mulje jääda. Kuid ebavõrdsus on bioloogiaga loodud juba sünni hetkel. Õnneks ei söö inimese puhul emane isast pärast paaritamist füüsiliselt kohe ära – nagu see on mitmete loomaliikide puhul. Sõnadega aga küll.

Mees võiks elada palju kauem ja tervemalt, kui ta Eestis või kogu maailmas elab. Mehed ei ole naistega võrdsed ei bioloogiliselt ega ka vaimselt. Nad on nõrgemad ja halvemas positsioonis – terviselt ja ühiskondlikelt ootustelt. Naistel on palju paremad eeldused pikaks ja õnnelikuks eluks. Naistel on isegi oma päev – naistepäev. Meestepäeva meil ei ole. See on karjuv füüsiline vägivald!

Keelame ära keskealise heteromehe?

Marianne Mikko vaimus tuleks Eestis ja Euroopas kehtestada alampiir, millest vähem mees elada ei tohi. Miks peavad naised 20 või 30 aastat üksi elama, kuna nende vanad ja haiged mehed on ammu surnud? See on sooliselt täiesti ebavõrdne olukord. Mehe bioloogilist eluiga tuleb tõsta – mehed ja naised peavad olema võrdsed!

Mikko leiab, et kui sookvoote ei tule, ruulib meie riigis ainult keskealine heteromees ning noortel, vanadel ja naistel pole kohta". Heteromeeste asemele ühiskond siiski ainult homomeest ei taha. Pekka Haavisto ei saanud analüütikute väitel Soome presidendiks ka seetõttu, et ta on avalikult homoseksuaal.

Ja ei ole see heteromees selline dominantne koll midagi – enamik neist on ikka üsna tublid inimesed, mida võib tegelikult öelda kõigi kohta, kes ühiskonna kooselureegleid järgivad ja mõistavad, et ühiskondlik tasakaal saabub sotsiaalsetes gruppides loodusliku iseregulatsiooni, mitte käskude ja keeldudega. Iga jahimees teab, et kui kõik hundid metsas maha lasta, siis kitsede ja sigade arvukus hoopis kahaneb – nad surevad haigustesse.

Keskealised mehed ei ole halvemad kui noored või vanad, kuigi neil on ka mõned eelised – elukogemus ja töövõime–, kui võrrelda korraga noorte ja vanade meestega. Samuti ole nad halvemad kui naised. Tavalised ja tublid inimesed.

Ühiskond ei vaja kunstlikku võrdõiguslikkust, mis on regulatsioonidega tagatud ja mida riikliku sunniga juurde luua ei saa. Ühiskond vajab mehe ja naise erinevuse mõistmist. Büstiga meest ja vuntsidega naist me ju ei hinda. Kui mehed ja naised oleksid sooliselt võrdõiguslikud, tuleks aktsepteerida mõlemat.

Vaatame sporti. Miks isegi kabe- ja malevõistlustel peavad naised eraldi mängima – nad on ju võrdsed? Kabes ja males ei ole vaja füüsilist toorest jõudu, ainult teravat mõistust. Põhjus ei ole mitte ebavõrduses, vaid erinevuses. Meeste ja naiste aju on erineva ehitusega. Seadusega neid sarnaseks teha ei saa.

Vaatame poliitikat. Kes valivad mehi? Naised (naisi on valijate hulgas rohkem kui mehi, aga valituks osutuvad rohkem mehed). Kas naised valivad naisi? Pigem üksikuid ja harva. Miks? Vastassugupool on enamiku jaoks atraktiivsem. Ning nii imelik, kui see ka ei ole, taluvad naised konkureerivaid naisi enda kõrval palju vähem kui mehed enda kõrval konkureerivaid mehi. Võib-olla tuleb see sellest, et isaste pärast käib päris kibe võitlus. Ikka võtab mõni noorem ja ilusam naine ära mõne vanema ja tõenäoliselt palju targema naise mehe. Eesti meestepõud (maailmas meestepuuduse kolmas koht!) on muutnud ka naised jahimeesteks. Esimehed on nad ka sageli – nii juhatustes kui ka nõukogudes. Isegi riigikogu esimees on naine. Rõhutamist väärib siin just sõna "e s i m e e s".

Vaatame kulutuuri. Kõige rohkem pilte ilmub erinevas vanuses kaunitest naistest, kes kultuuri teevad. Naisnäitlejate edu tuleb lihtsamalt kui meestel.

See tüdruk on su õde, kuid su ema ei tea!

Vaatame atraktiivsust ja ilu. Alasti meeste pilte ilmub harva, mõni tantsutäht on ka Eestis proovinud seeläbi edu saavutada, aga ebaõnnestunult. Mees ei ole sugugi nii ihaldusväärne kui naine. Keskmine mees on reeglina keskmisest naisest koledam nii hingelt, vaimult kui ka ihult.

Vaatame äri. Kõige tublimad tööinimesed on naised. Naine, kes tahab juhtida, selle võimaluse ka saab. Ta on usaldusväärsem, truum ja edasipüüdlikum. Ettevõtlikud naised on edukamad kui sarnaste võimetega mehed. Naised ei prassi ega laia – nad akumuleerivad edu. Naisülemused on mulle tööandjatena olnud alati sümpaatsemad – nad on kirglikumad ja tahavad teha.

Meil on vaja sookvoote? Tule taevas appi! See on taas kord üks "euroopalik" pseudoteema. Kuid poliitikud tegelevadki sageli pseudoteemadega. Tõelised probleemid on mujal ja nendega tegelemine on raske, väheatraktiivne ning ei tõota edu. Kolmandat sektorit hindavad vähesed.

Kui lugeda uudiseid, et üha enam keskeale lähenevaid naisi valib kunstliku viljastamise spermadoonoriga, siis me ei küsi, miks see nii on? Me ei küsi, kas mina lapsena tahan kunagi teada, kes mu isa on ja öelda talle kas või ühe sõna: "Tere!"? Kas ma tahan tunda oma isa kallistust ja vastupidi? Minu kolm last kõik väidavad, et tahavad. Mina nende oma ka. Ja veel: kas see tüdruk, kellesse ma armusin, ei ole äkki mu katseklaasi poolõde, mida ka mu ema ei tea? Kui perekonnal pole enam tähtsust, siis kas need inimesed, kes kasvavad ilma isa või ka emata on ikka emotsionaalselt terved? Täpselt nii nagu Rock Hoteli ja Ivo Linna lauldud laulus "Skandaal perekonnas".

Minu meelest võiks igas juhatuses olla pooled+1 naised, kui me suudame leida need naised, kes tahavad seal olla. Kõik ju ei taha. Valitsuses ja riigikogus võiks olla ka pooled+1 naised. Mul ei oleks midagi selle vastu. Aga see võiks sündida loomulikult – ühiskonda kaasates, mõtteviisi muutes, erinevust mõistes. Nagu on vähenenud abortide arv – ilma seda ära keelamata. Ei ole mõtet eeldada, et ainus jõud, mis midagi muudab, on käsk ja seadus. Ja et iga muutus, mis Euroopas tehakse, on juba ette hea.

"