Naine – tõeline jõumees!

Naise on tugevamad kui mehed. Nad ei anna alla. Nad ei väsi. Ja paraku - nad viivad elu ka edasi - sünnitavad lapsi. Viimasel ajal pole selleks enam isegi meest vaja.

„Mehelik“ öeldakse nii naise kui mehe kohta. „Naiselikuga“ on sama lugu. Mehelik naine ja naiselik mees on pigem halvustavad kui tunnustavad iseloomustused.
On lihtsalt sellised isikuomadused, mis kuuluvad rohkem ühe soo juurde. On sellised tööd. On sellised elukombed. Ühiskond eeldab, et mees on mees ja naine on naine. Selline, nagu me oleme kokku leppinud.
Paraku ei pruugi need omistatud stereotüübid tegelikus elus sugugi tõele vastata. Müüdid elavad. Ja kui nende müütide järgi elada ja joonduda, võib päris rappa minna. Sest müütidel on vastupandamatu kalduvus puruneda. Surmani välja.

Olen keskealine mees. Mullu septembris sain 35. Viimasel paaril aastal olen avastanud, kuidas tutvusringkonnas kõik on äkki lahutama hakanud. Purunevad enam kui kümne aasta pikkused suhted.
Nooremana oli mul arusaam, mehed on need, kes naise maha jätavad. Tegelik elu on vastupidi. Ühel hetkel naine lihtsalt otsustab, et tal on kõrini ja lõpetab suhte. Mees võib olla siga, aga tema teeb sellise sammu haruharva. Ja ka siis naise või armukese survel.

Mehed elavad küll jõuliselt, kuid lühemalt. Mees elab oma stressi sissepoole ja pruugi ise märgatagi, kuidas see teda seestpoolt sööb. Mees on nagu maks, mis imeb kõik mürgid endasse ja töötab isegi siis, kuid temast veel 10% alles on (ja kui päästmiseks pole enam midagi teha).
Mees ei julge kunagi rääkida, mis talle naise juures närvidele käib. Või miks mõni teine naine talle rohkem meeldib kui enda oma. Sest mees peab olema tugev. Naine räägib mehele aga kogu aeg, kui tore selle või teise sõbranna mees on – peseb, triigib ja koristab. Naine tohib eeskujusid tuua, mees mitte.

Enamik mehi tahavad olla mehelikud mehed – normaalsed, noh. Kuid normaalsed mehed ei ole kuigi erutavad. Seepärast juhtub ikka nii, et naised armuvad „erilistesse“ meestesse (elukunstinikud-luuletajad-leemekulbiliigutajad), kuid abielluvad pärast ikka nende normaalsetega (kui on veel mõni selline järgi või parasjagu vaba).
Sest erilised mehed armuvad iga päev uuesti ja uuesti. Mõni jõuab kunagi armastuseni ka. Naine elab petmise ja pettumise üle ja läheb edasi. Normaalne mees sureb kurvastusse.

Noored mehed tahavad armastada, vanemad mehed tahavad olla armastatud. Naistel on see pigem vastupidi. Pararaku on sotsiaalne tasakaal siin kõvasti naiste kahjuks. Kolmekümnene naine, kellel on kaks last, kes on kümme aastat olnud abielus ja avastab, et tema mees „on talle füüsiliselt vastikuks muutnud“, ei pruugi kaaslast, keda saab aktiivselt armastada, leidagi.
Mehi on, aga nad on kinni. Hea teise (või kolmanda või…) ringi mehe „vaba“ oleku auk võib kesta mõni nädal või kuu (nagu minu paari sugulase-sõbraga on juhtunud), naise puhul võib see olla aasta, aastaid või elu lõpuni.

Hea mees on kullatükk – tõeline haruldus lihtsalt. Häid ja tublisid naisi on nii palju, et süda tilgub verd. Mida sa ütled säravale naisele, kes 30ndates aastates lihtsalt ei leia kaaslast? Endale kohast.
Sellise olukorrani jõuame lihtsalt. Naised õpivad paremini. On püüdlikumad. Joovad vähem. Ei ela stressi enda sisse (karjuvad kui isu peale tuleb). Ei varja ja ei valeta nii-palju (ja jäävad vähem vahele) kui mehed. Ei hüppa täis peaga tundmatus kohas vette. Surevad harvemini asja eest teist taga ja elavad kauem. Naised on lihtsalt nii tublid, et nii tublisid mehi, kui neil vaja on, on väga vähe.

Enam kui 10aastane juhtimiskogemus ütleb mulle, et mehed on laisemad, kuigi läbimurdjate hulgas keskmiselt andekamad. Sest need mehed, kes pole geeniused, annavad alla juba poolel teel. Kuid karjäärinaisi on ikka palju. Need on tublid naised, kes saavutavad rohkem kui nende anne lubaks. Mehed saavutavad reeglina alati vähem kui anne lubab. Ei viitsi ju pingutada.
Naisi tasub rohkem karta kui mehi. Nende jõud on suurem. Ka ühiskonnas. On poliitikuid, keda hääletavad pigem naised ja neid kardetakse kõige enam. Miks? Sest naised on tugevamad kui mehed. Nad ei anna alla. Nad ei väsi. Ja paraku – nad viivad ka elu edasi – sünnitavad lapsi. Viimasel ajal pole selleks enam isegi meest vaja.