Andres Reimer: lääne vaktsiinid saabuvad aeglaselt ja neid ei jätku, kas oleme Sputniku tulekuks valmis?

Kui Sputnik töötab, pole tervisekriisi mõtet pöörata ideoloogiliseks vägikaikaveoks.

Venelastega on alalõpmata üks jama. Nad mõtlevad meist erinevalt. Suurem jama juhtub tavaliselt siis, kui teevad suu lahti. Nad avaldavad ikka täiesti testsuguseid mõtted, kui oleme harjunud kuulma.

Meedias avaldatakse šokeerivaid andmeid, et vene koolide õpetajad ei usalda läänes toodetud koroona-vaktsiini. Ühes Lasnamäe koolis nõustus 113 töötajast AstraZeneca vaktsiini süstima vaid 8 inimest. Ka noored õpetajad ütlevad vaktsiinist ära, sest nende poolt tarbitavas meedias avaldatav teave AstraZeneca vaktsiini madala efektiivsuse ja vastunäidustuste kohta mõjub hirmutavalt.

Hädas Kivirähuga

Venelastel on meiega ilmselt samuti alalõpmata üks jama. Eestlaste lood ja laulud ajavad neil kopsu üle maksa. Vene prouad ja härrad võtsid omal ajal terava kriitikaga vastu, kui nende lapsi sunniti koolis lugema rahvakirjaniku Andrus Kivirähki lasteraamatut „Kaka ja kevad“. Ainuüksi pealkiri kõlas sündsusetult. Sotsiaalvõrgustik kihas, isegi meediaväljaannetele saadeti murekirju.

Haridusministeerium vastas murekirjadele, et kui vanematele see raamat ei meeldi, siis leppigu õpetajaga kokku ja lapsed lugegu midagi muud. Kaka-lugude vene keelde tõlkimisest, laste lugemislauale soovitamisest ning sellele järgnenud pahameeletormist möödusid mõned aastad, kui sotsiaalmeediasse ilmusid hüüatused „Tahan seda raamatut!“ Järgnes kordustrükk vene keeles.

Pahameel Ungari üle

Viirusekriis on nii hull ja vajadus inimesi vaktsineerida nii suur, et meil pole võimalik aastaid lihtsalt oodata, et venelaste meel lääne vaktsiinide suhtes leebuks. Valitsusel tasub tõsiselt mõelda, kuidas suurele hulgale Eesti elanikele meeldiv Sputnik V vaktsiini maale tuua.

Äsja kahtlustati Sputniku loojaid liigses kiirustamises, et toetada president Vladimir Putini propagandakampaaniat, näitamaks Venemaad eesrindliku riigina. Sputnik töötati välja ja testiti rutakalt, vaktsiinirallis esikohale tõusmist peeti justkui sama oluliseks nagu Juri Gagarini kosmoselendu.

Väidetavalt andis Putin vaktsiinile heakskiidu pärast väga piiratud ulatusega inimkatseid, kus meedia teatel sunniti osalema riigiametnikke. Kuid paistab, et risk õigustas ennast. Veebruari algul usaldusväärses teadusväljaandes The Lancet avaldatud uuringust selgus, et Sputnik V on hea, sest kaitseb koroonahaiguse vastu 91,6 protsendil juhtudest.

Sellegi poolest tekitas paksu pahameelt, kui Ungari andis Sputnikule kasutusloa. Vaktsiinide kasutuselevõtuks annab loa Euroopa Ravimiameti (EMA), kuid liikmesriigid võivad farmaatsiatoodetele erakorraliselt ajutist kasutusluba anda. Ungari andis Sputniku kasutamiseks loa pooleks aastaks ja võib luba sama palju pikendada.

Kõik tehti seaduslikult, kuid ometi kõlas paljudes kohtades üle Euroopa hukka mõistev nohin.

Sanktsioonid ja pronkssõdur

Olukorras, kus Eesti seisab viiruse leviku poolest Euroopas esirinnas, kõlab Sputniku tellimine mõistlikult. Sama kehtib Hiina koroonavaktsiini Sinopharm kohta, mille tõhusus on esialgsete uuringute järgi 79–86 protsenti. Pole tähtis, mis värvi on kass, kui ta hiiri püüab.

Paar aastat kestnud poliitilisest eneseväljendusmõõnast taastuvale Eestile pole nn Ungari tee valimine ilmselgelt sobilik ka põhjusel, sest häiriks Euroopa naabrite ja tuumikriikidega usaldusväärsete suhete taastamist.

Eesti vähese ostuvõime tõttu pole meil loota läbirääkimistelt ühegi vaktsiinitootjaga head tulemust, vähemalt ligilähedaseltki sama head tulemust kui võimaldavad läbi Euroopa Liidu sõlmitud tehingud.

Idanaabriga otse läbirääkimiste alustamise vastu räägib viimase paari aastakümne pikkune kogemus, et Venemaa seob iga avalikku tähelepanu pälviva sündmuse, lepingu või tehingu terve komplekti asjasse mitte puutuvate teemadega.

Näiteks tühistas Venemaa meie kodakondsuspoliitika survestamiseks kehtestatud kaubandussanktsioonid alles pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga. Tallinna vallutajate mälestuseks püstitatud nn Pronkssõduri monumendi Tallinna kesklinnast teisaldamine sõjaväekalmistule toodi põhjenduseks, kui suunati Eestit läbinud transiitkaubad uude ja hoogsalt kasvavasse Ust-Luuga sadamasse.

Tõenäoliselt puudub meil ka vajadus Ungari peaministri Viktor Orbáni eeskujul radikaalseks tuuseldamiseks. Esiteks ei lenda orbanistlik euroskeptitsism Eestis kuigi kõrgelt. Teiseks võidakse peagi jõuda Sputnik V tunnustamiseni Euroopa Ravimiameti poolt.

Äsja uudisteagentuuri Politico poolt avaldatud artiklist selgub, et Venemaa vaktsiiniarendaja pingutab Sputnik V-le kasutusloa saamise nimel. Praegu saadab kasutusloa taotlemist pigem suur segadus, sest arendaja arusaam sellest, kellega ja kuidas asju ajada, erineb paljuski Euroopas kehtivatest eeskirjadest.

Kas oleme valmis?

Sputniku meeskond avaldas Twitteris oma esildise ravimiagentuuride juhtidele, Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riiklike ravimiagentuuride konglomeraadile, kuhu kuulub ka EMA.

Samuti andis EMA jaanuari keskel Venemaa meeskonnale nõuandeid, kuidas asjaajamist korraldada. Kuid Sputniku arendajad pole EMA-le, kes ainsana väljastab ravimite kasutuslubasid Euroopa Liidus, seni midagi esitanud. Avalduse nõuetekohase vormistamise asemel kulutavad sputniklased aega meedias vaidlemisele.

Eeldades, et Sputniku vaktsiini Euroopasse müümisest huvituvad tegelikult mõlemad pooled, lahendatakse segadus peagi. Küllap leitakse patuoinas, lastakse lahti ja load vormistatakse.
Eesti jaoks ripub nüüd üleval küsimus, mida me oleme teinud, et valmistuda Sputniku V maale toomiseks?

Teavituskampaania korraldamine selgitamaks, kui head on lääne vaktsiinid ja kui halb on Sputnik, tunduks maksumaksja raha tuulde pildumisena. See ei veenaks kedagi. Pealegi saabuvad lääne vaktsiinid aeglaselt ja neid ei jätku niigi.