Janek Mäggi: armastus võibolla vaba, kuid abielu on igal juhul taba!

Tanel Padari laulatus haaras enda embusesse kogu Eesti ühiskonna – sangar jõudis sadamasse. Palju õnne ja rõõmu kiirgas noorpaarist, mis enam nii noor paar ei olegi. Armastust on ilus vaadata. Vägev.

Väited, et abiellumine siirderiitusena hääbub, ei pea paika. Abielus on tore olla, abielu on auasi enamikule, kes kellegagi oma kodu ja elu jagavad. Kuulsuste abiellumine on eeskujuks neile, kes abiellumisele mõtlevad, aga teoni pole jõudnud.

Miks inimesed abielluvad? Põhjuseid on peamiselt kaks: emotsionaalsed – me oleme armunud; ratsionaalsed – vastastikused õigused ja kohustused tuleb reguleerida nii omavahel kui ka nende inimeste pärast, kes armastuse liidust sünnivad.

Tee abiellu algab vastastikusest külgetõmbest. Kõik on pööraselt lahe, mida tuleb kiita, sest väga paljud paarid elavad üheskoos pika elu, saavad lapsi ja lapselapsi ning aastakümnete jooksul ette tulevad tuuled või tormidki hoolitsetud abielupaati ei uputa.

Abielu on aastatuhandetega laagerdunud ideaalseks kooseluvormiks, kus inimesed ei saa lähtuda ainult iseendast, vaid peavad arvestama kümnete inimestega, keda on vaja toetada ja abistada. Laste kõrval tulevad perekonda ka äi ja ämm ning sugulased.

Kui inimesed abielluvad, „abielluvad“ nad ka kaasa sugulaste ja sõpradega. Sünnib mitte ainult uus perekond, vaid sünnib uus suguselts. Laste jaoks on sugulased nii isa kui ema sugulused, kuigi isa jaoks ema sugulased reeglina sugulased ei ole ja vastupidi.

Abielu on kollektiiv, kus ühine huvi on esmane
Individualism on ühiskonnale halb, põhjustab tarbetuid konflikte ning ei paku rõõmu ka sellele, kes saab justkui seda, mida tahab. Riigis on kollektiivi huvi alati tähtsam, kui ühe inimese huvi. Kõik, kes seavad kollektiivis oma isikliku huvi kollektiivi omast tähtsamaks, heidab kollektiiv enda seast välja. Abielu on kollektiiv, kus ühine huvi on esmane.

Muidugi võib juhtuda, et kauni maski taga peitub koletis. Seepärast tuleb väga hoolega valida mitte ainult seda, kellega abielluda, vaid ka seda, kellega üldse lähemalt suhtlemist alustada. Ja ka siis võib ebaõnnestuda. Kuid teiselt poolt tuleb arvestada ka sellega, et inimene on sageli koletis ka iseendale – teeb asju, mis ei ole talle mõistlikud ja kasulikud.

Jaan Tammsalu sõnadega: „Aga ma näen seda ise paaripanijana, et paljud abielud ei vea väga pikalt välja. Ma võin ju silmad kinni panna ja öelda, et see paar veab lõpuni välja, aga ka oma laulatuskõnedes viitan ma üsna palju sellele, et tuleb tõsiselt vaeva näha, et abielu kestaks. Laulatus ei ole garantii kokku jäämiseks, kui sa hiljem ise lillegi selle heaks ei liiguta.“ Lille liigutamisest muidugi ei piisa, liigutada tuleb mägesid.

Warren Buffeti mõte, mis puudutas investeerimist – otsusta harva ja põhjalikult analüüsides – kehtib ka abielu kohta. Tuleb vähemalt püüda taibata, kes inimene on ja kas ta võiks kooseluks sobida.

Inimeste elukaar on eriti stabiilses ühiskonnas üsna sarnane. Inimene sünnib, käib koolis, abiellub, käib tööl, saab lapsed, jääb vanaks, sureb. Sellel kaarel saab kõndida ka üksi, kuid kellegagi koos on seda teha meeldivam, põnevam ja lihtsamgi. Selleks, et keegi oleks nõus oma elu sinuga jagama, tuleb päris palju pingutada. Kollektiivi liige peab alati olema kompromissivalmis, heatahtlik ja enda suhtes nõudlik.

Uuringud on kinnitanud, et abielu on inimese tervisele hea – tervena elatud aastaid on rohkem ja elu pikem. Ajal, kui avalikkuses kõlab järjekindlalt: „Armastus on vaba!“, ei ole ta vaba midagi. Coco Chanel mainis: „Armastuse juures on kõige ilusam asi seks, kahju ainult, et selleks meest on vaja!“. Kõik tegevused, mille jaoks on vaja veel kedagi, nõuavad pühendumist, omakasupüüdmatust ja vahel ka eneseohverdust, mis ei pruugi ohverdus ollagi, ehkki ohverajale endale võib nii paista.

Kuigi võibolla tõesti tuleb kunagi aeg, mil Circle K tankla poest on võimalik osta pudel seemnevedelikku, et emaks saada, on abielu ja armastuse suurim voorus ühiselt elatud õnnelik, viljakas ja rõõmuküllane elu. Seda ei asenda miski.