Loome, korraldame ja arendame suhteid klientide, kolleegide, meedia, valitsusasutuste ja avalikkusega juba üle 20 aasta

Janek Mäggi: "Hea Eesti kaup?"

339
26.06.09, Maaleht, Janek Mäggi: "Hea Eesti kaup?" Patriotism on hetkeemotsioon, mis ei kesta igavesti. Ratsionaalsus - mõistuse hääl - koputab südametunnistuse kõrval pähe ja mõistusele.

Seisin hiljuti kaupluseleti ees, kus eestimaine mozzarella juust oli otsa saanud. Ostsin siis Itaalia oma. Olin alati eelistanud eestimaist ja polnud hinnale erilist tähelepanu pööranud. Nüüd valisin itaallase, mis oli ligi 40 krooni kilogrammi eest odavam. Ja üllatus, see oli ka maitsvam.
 
Tore on, kui Eestis viiakse läbi kampaaniaid, mis kutsuvad meid tarbima Eesti tooteid. Tore on, kui meeldime iseendale ja veel toredam, kui meeldime ka naabritele. Kuid me ei saa unustada, et patriotism on hetkeemotsioon, mis ei kesta igavesti. Ratsionaalsus – mõistuse hääl – koputab südametunnistuse kõrval pähe ja rahakotile.

Kõrge hind hüvitas ebaefektiivsust

Eesti tooted on vabas konkurentsis mitte ainult omavahel, vaid ka laia maailmaga. Meie tootjate häda on selles, et pikka aega võis ebaefektiivsust kompenseerida kõrgema hinnaga. Kui seda enam teha ei saa, on jama majas.

Tarbijate mõjutamiseks on õigupoolest väga vähe vaja – kui kaup on soodsam ja maitsvam, siis ongi otsus langenud. Lisadimensioon on ehk see, kuidas ja mille arvelt on hind ja maitse saavutatud.

Mulle meeldivad väga ökotooted. Olen nende eest nõus ka rohkem maksma, sest tean, et kõvasti väetades saavutab palju kiiremini palju võimsama tulemuse ning see tuleb kvaliteedi arvelt. Kuid ka ökotoodete puhul on “südametunnistusega” ettevõtlust vähe.

Selleks et eestlased eelistaksid eestimaist, peavad need tooted olema eksporttoodetest paremad. Hinna, maitse ja kvaliteedi poolest. Mõne kohaliku halvasti juhitud tootmisettevõtte pankrotist päästmiseks ei tasu küll ühtegi toodet osta.

Kui parafraseerida Joosep Tootsi, siis parim soovitus Eesti toidule on toit ise. Rootslased ja soomlased armastavad oma toitu nii palavalt sellepärast, et tootjad on aastasadu tarbijaga kaasas käinud ja neile meeldida püüdnud. Usun, et Eesti tootjad on teinud sama, kuid meil on tänu lühikesele ajaloole veel pikk tee minna.

Häid kogemusi on meil ka. Eesti jäätise sõid soomlased siit omal ajal välja. Põhjuseks olidki maitse ja hind. Soomlased pakkusid meile soome maitset ja hinda. Üks oli harjumatu, teine oli kõrge. Viimastel aastatel kippus aga vastupidi olema, eriti hinna osas.

Parim mõjutusvahend on hea toode ise

Tarbijate otsused on nagu hääletamine. Kui eestimaine kaup ikka hästi ei lähe, siis on kaubaga midagi valesti. Üks võimalus, et see on kaupluses lihtsalt otsas, nagu mul mozzarella’ga juhtus. Kuid minu meelest ei peaks Eestis maksma ühegi kauba eest rohkem kui Londonis. Pigem ikka vastupidi. Indrek Tarand oli Eesti poliitmaastikul täpselt selline “välismaine” kaup, mis erakondadel pildi eest ära lõi.

Me võime taguda küll, et eestimaine on lahe, aga siis ta peabki lahe olema. Hea kaup ostetakse ära niikuinii ja patriotismi meil jagub. Tarbijate mõjutamiseks on parim viis teha seda, mis on tõeliselt hea, ja mitmed Eesti (väike)tootjad on selle ära tabanud.

Midagi ei pea tegema millegi või kellegi arvelt, teha tuleb ikka millegi või kellegi pärast. Aus ja missioonitundeline äri toob rohkem sisse, sest klient tahabki siis ka rohkem maksta.