Janek Mäggi, "Head annetajad, aitäh!"

Janek Mäggi, Tallinna Lastehaigla Toetusfondi nõukogu esimees

Käesoleva aasta ETV «Jõulutunneli» saade kogus Tallinna ja Tartu lastehaiglale 3,16 miljonit krooni, seda on 30% rohkem kui möödunud aastal. Ühtekokku tehti ligi 53 000 annetust, 23% rohkem kui möödunud aastal. Muljetavaldav.

Tallinna lastehaigla nimel ütlen suur-suur tänu kõigile, kes head tegid: annetajatele ja saate tegijatele-osalistele, kes annetamise meeldivaks muutsid. Tallinna ja Tartu lastehaigla saavad uued reanimobiilid.

«Jõulutunneli» edu on saladus, millele ühest ja lihtsalt põhjendust on raske leida. Siiski veidi otsin. Miks me head teeme? Kas me peaksime tegema? Kui, siis kuidas?

Eesti ühiskonna areng on jõudnud seisu, kus keskmist või suuremat palka teenivatel inimestel on isiklikud esmavajadused rahuldatud. Ja seesuguseid inimesi on palju. 25 krooni ei ole liiga suur summa. 36 000 annetust olid just 25kroonised (mõni annetaja helistas küllap ka mitu korda), kokku 0,9 miljonit krooni.

Suurim osa summast tuli 16 000 kõnest ja 100kroonistest annetustest – 1,6 miljonit krooni. 500krooniseid annetusi oli 1300, summa kokku 0,7 miljonit krooni.

Annetuste läbilõige iseloomustab Eesti inimeste majandusseisu ja annab pildi sellest, millised ühiskonnagrupid mõjutavad oma väärtushinnangutega meie riigi käekäiku kõige enam.

Eestis on palju häid inimesi ja kõige suurema mõjuga on keskklass, kes ei ole kõige arvukam, kuid kes annab põhipanuse. Reeglina need, kes ühiskonnalt rohkem saavad, annavad ühiskonnale ka rohkem tagasi. Võimalikud erandid ainult kinnitavad reeglit.

Mis minu rahast saab?

«Jõulutunneli» kogutud summad on Eesti heategevuses väga-väga suured. «Jõulutunneli» õnnestumise peamine põhjus on peale lihtsa, mugava ja kõiki haarava kogumisviisi (telesaade jõuab riigipühal peaaegu igasse kodusse ning annetus on vaid paari klahvivajutuse kaugusel) ka selles, et haiglate toetuseks kogutava raha juures ei ole turundusmaiku.

Vahel on päris piinlik, kui mõne üldrahvaliku kangelase, nt olümpiavõitja autasustamisel astub ette mõni suurettevõtte juht ja püüab sellest emotsioonist endale ja oma firmale tähelepanu tõmmata. Enamasti on piinlik ka tal endal. Odav ja kurb. (Poliitikud teevad muidugi sama, kuid neile pole miski inimlik enamasti võõras.)

Kui tänases Eestis mõni firma tahab annetada ainult tähelepanu saamiseks 100 000 krooni, siis on kindlasti mõistlikum osta reklaami. Küsimus: kui palju ma sellest ikka kasu saan (ja kas ikka piisavalt palju!), tapab heategevuse idee.

Kes see ikka usub, et mõni äriettevõte teeb heategevust mingil muul kui kasumi teenimise eesmärgil. Ja kui teekski, läheks ta pankrotti. Annetusega peab alati kaasas käima midagi üllast, siis täidab ta oma eesmärgi.

Kindlasti on vaja õnnestunud heategevuskampaania jaoks ka väga head projekti. Tallinna lastehaigla kogemus näitab, et inimestele ja ettevõtetele meeldib, kui nad teavad täpselt, mida nende rahaga tehakse. Eriti meeldib annetajatele, kui kampaania õnnestumisse panustatakse ka annetatud tööd (tegelevad vabatahtlikud) ja teenust («Jõutunneli» puhul nt telefonioperaatorid).

Reanimobiilid hakkavad peagi Tallinnas ja Tartus lapsi aidates ringi vurama ja kõik 56 000 inimest/peret tunnetavad, et neil on olnud osa sellest heast tulemusest. Rõõm kestab kaua, hea tunne südames.

Elu ja surma küsimus

Heategevus on asi, mida tehakse salaja – üks käsi ei tohi teada, mida teine teeb. See on isiklik asi nagu kiriku korjanduskarp. Heategevus on asi, mida tehakse nendele inimestele, kellelt ei loodeta midagi tagasi saada. Vastasel korral on see äri. Lihtsalt õndsam on anda kui võtta.

Annetamise põhjus ei pruugi muidugi alati olla selles, et annetaja on sedavõrd jõukas, et tal poleks rahaga midagi peale hakata. Ma olen üsna veendunud, et 500 krooni annetanute hulgas oli ka neid, kes pigem ei saanud seda endale lubada, kui said. Siin tulevad mängu väärtused – elu ja surm.

Tallinna lastehaigla suurannetajad on läbi aastate olnud ka inimesed, kes on palunud oma nime mitte avaldada. Fond on saanud ka päris mitu pärandust eelkõige väliseestlastelt, kellel ei ole olnud järeltulijaid või saavad need piisavalt hästi hakkama.

Iga väike heategu teeb inimese suuremaks ja õilsamaks. Annetamine laste tervise parandamiseks pikendab meie elu – laste kaudu elame edasi. Ma loodan, et pärandamine heategevuseks muutub ka kodueestlaste hulgas üheks alternatiiviks, kuidas panna oma maine vara igavesti elama.