Loome, korraldame ja arendame suhteid klientide, kolleegide, meedia, valitsusasutuste ja avalikkusega juba üle 20 aasta

Janek Mäggi: automaks on esimene maks, mida hea meelega maksan!

10 eurot kuus ei tapa kedagi ning ühtegi autokasutajat see oluliselt ei mõjuta. Auto kulud on suured. Kui suutsid auto soetada, suudad maksta ka seda köömne-sarnast maksu.

Nii väikeseid makse on lust maksta. Kui võrrelda seda käibemaksu või tulumaksuga, on automaks kirbu must, ei muud. Tore on vaadata, kuidas inimestel läheb karbuss umbe asjust, mis on tühised, ja need asjad, mis on olulised, ei huvita üldse.

Loomulikult on automaks mõttetu. Nii väikese maksuga kellegi käitumist ei suuna ega muuda, veel vähem täidab sellega riigikassa sõelapõhja. Mitte keegi ei ole suutnud täpselt välja arvutada, mida maksustama peaks, et keskkond paraneks. Puuduvad ka adekvaatsed andmed, millised autod keskkonda kõige rohkem saastavad.

Eriti rõõmsaks teeb tuju see, et kallite ja võimsate autode pealt tuleb rohkem maksta. No tule taevas appi – nende inimeste käitumist, kes selliste autodega sõidavad, on automaksuga võimatu muuta. Nad teevad seda, mis neile meeldib ja mida nad tahavad.

Kuningliku perekonna liikmed peavad tegelema näitlemise ja näivusega, olema väljast rohelisemad ja hoolivamad kui seest. Ent edukad palgatöölised ja ettevõtjad seda tegema ei pea – nad on sellised, nagu tahavad, elu lõpuni. Mõni neist sööb naati ja väldib puurikanade mune, aga osadel on jõudu väljast tulevat survet ignoreerida ja nautida oma vara.

Tänase plaaniga ei ole automaks mingi varamaks. Ta on rohepesu musternäide. Jätame mulje, et selle tulemusena läheb keskkond paremaks. Karistame mõningaid laisku, kes ei viitsi raha teenida, aga ringi paarutada tahaks. Kuid ühtegi sinist põldu õrnroheliseks metsaks ümber ei kasvata.

Kui ma suudaksin moodustada koalitsiooni, millel õnnestub kokku panna elujõuline valitsus, kehtestaks ma riigis ühe maksu – riigimaksu. Seda maksu tuleks maksta nii tuludelt kui ka tarbimiselt, mõlemalt näiteks 20 protsenti. Teeks nii, et riik ei paku rohkem teenuseid, kui riigimaksu eest saab. Tarbimist ei suunaks ma üldse, sest inimene teeb niikuinii seda, mida ta tahab. Igasugune erimaks on käitumise suunamiseks läbikukkunud meede.

Tuluteenijaid ei ahistaks ma üldse, sest ahnus aitab neid, kes ennast ise aidata ei suuda. Kui rahast (riigieelarve maht on ebapiisav) jääb puudu, siis lihtsalt ei teeks neid asju, mida ühiskond kinni maksta ei suuda ja võibolla ka ei taha.

Automaksu-sarnased maksud on näivusmaksud, mille olemust põhjendatakse asjadega, mida nende olemus ei ole. Sest mis läheb Eestis paremaks, kui suurema ja kallima auto omanikud maksavad rohkem? Mitte midagi. Käitumine ei muutu. Mõju riigieelarvele läheneb nullile.

Kusjuures ei ole üldse kindel, et võimsam ja peenem auto on kuidagi ühiskonnavaenulikum. Tema tootmine ja parandamine annab rohkematele inimestele paremat tööd. Aga just seda tahavad kõik sotsialistid – et kõik inimesed elaksid lummavalt hästi ja saaksid erakordselt palju raha.

Mulle meeldib väga autoga sõita. Läbin autoga aastas pikki vahemaid. Auto on minu kodu. Oi kui halb, saastan keskkonda? Aga toetan sugulasi Eesti eri paigus, teen head inimestele, kellega ma koos elada ei saa. Paha? Riik seda ei tee ega hakkagi tegema.

Ma olen väga väsinud sellest, et normaalset elu peetakse ebanormaalseks. Et aktivistid huilgavad avalikkuses hüsteeriliselt, kuidas inimesed hävitavad maailma ning nõuavad seejuures kõigile elustiili, mis tegelikult seda päriselt hävitab.

Autoga sõita on normaalne! See on mõnus, tore ja tark. Normaalne inimene elab alati mõistlikult, säästlikult ja targalt ning püüab ka iga päev luua uut väärtust. Ebanormaalset ei ohjelda vanglagi.

Kõige hullem kaasaegsete poliitika põhisuundade juures on see, et need mitte ainult ei ole inimest unustanud, vaid lausa vihkavad teda: ära saa lapsi, sest neid on liiga palju; ära söö midagi, sest see hävitab ei tea mida; ära tarbi, sest siis ei ole lastele, keda niikuinii ei ole, enam midagi jätta.

Hääd kaasmaalased! Tervitame automaksu, mis on nii tilluke, et ei ole kõneväärtki! Maksame seda kõige suurema mõnuga, sõidame nii palju kui tahame, naudime elu, saame lapsi, teeme tööd ja oleme rõõmsad. Eestil pole viga midagi! Elu on ikka väga-väga ilus!