Janek Mäggi: muutus vajab uusi inimesi, aga sotsid on “üks neljast”

End n-ö üheks õhtuks pakkudes võib ka valimisi võita.

Kolme ja poole aasta eest võimult eemale tõrjutud sotsiaaldemokraatide soovi võtta võim ning kunagised valitsuskaaslased eemale tõrjuda võib mõista. Usk saada varasemast parem häälesaak on suur. Kuid kandikul ei anna sotsiaaldemokraatidele võimu keegi – näiteks soodsal hetkel erakorralisi valimisi esile kutsudes. Kindlasti mitte.

Seda, kui tüdinud on Eesti ühiskond pikalt võimul olnud erakondadest, eriti Reformierakonnast, selgitavad korralised valimised. Ja esmalt kohalikud, mis on juba aasta pärast. Loomulikult on Eesti ühiskond võimuerakondade vahetuseks valmis. Küsimus on, mille vastu on vahetada.

Eelmistel valimistel imbus poliitikasse rohkem kui uue erakonna jagu uusi tegijaid, kuid nad valisid olemasolevatega liitumise. Ka väljaspool praegusi parteisid on palju võimekaid inimesi, kuid vähe sellised, kes suudaksid pikemat aega koostööd teha. Kes tahaks kümne aastat järjest koos riiki juhtida. Res Publica laguneski seetõttu, et juba mõni kuu pärast võitu avastas osa, et see pole ikka nende koht ja kõik liitunud inimesed polegi “suure ühise tõe” eest väljas.

Sotsiaaldemokraadid võivad ju tunduda värske jõuna, kuid tegelikult on tegemist “ühega neljast”. Erakorraliste valimiste avaldus aitas neid taas kord korraks pildile, kuid ei mõjunud veenvalt.

Nad teadsid ju ise ka, et valitsejad sellega kaasa ei tule. Ja pole sugugi kindel, et Eesti ühiskond on sotsidega sama meelt. Võib-olla pooled on. Täpselt nagu USA presidendivalimistel – ligi pooled valijad on Barack Obamas pettunud, kuid veidi enam kui pooled ei ole.

Parteid muutuvad kiirelt. Eestis tähtsustakse erakonda kui organisatsiooni ja kaubamärki selgelt üle. Inimesed teevad partei, aga parteid ju muutuvad – väga palju. Eesti Ekspressis hiljuti avaldatud Reformierakonna 18 aasta tagune valimisreklaam näitab, et osa kandideerijaid on praeguseks surnud, enamik poliitikast lahkunud ning mõni üksik jäänud. Erakonnad muutuvad kiiresti – kes ei suuda Kaja Kallase kombel hääli tuua ja tähelepanu keskpunktis olla, peab pärast valimisi suunduma parematele jahimaadele, tihtipeale ka halvematele.

Ühiskonna valdav osa ootab praegu uusi nägusid (kes ei kuulu “Pehmete ja karvaste“ alaliste osatäitjate hulka), rohkem valikuvõimalusi, st uusi erakondi ning värskeid ideid, mis ühiskonda edasi arendaks. Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond on võimult mõnda aega eemal olnud ja võiksid värskust anda. Kuid kellega nad koos riiki valitseksid? Keskerakonna koostöövõimelisus Reformierakonnaga on teada, ja kui olud seda nõuavad, võivad nad juhtida nii riiki kui linna.

Sotsiaaldemokraatidega on lugu keerulisem. Erakorraliste valmiste jutt oli suunatud Reformierakonna ja IRLi vastu. Keskerakond on nende meelest samuti paha, sest Tallinnas pöörasid sotsid Keskerakonnaga tülli.

Kellega Sven Mikser plaanib riiki valitsema hakata? Või usuvad sotsid, et saavad üle poole riigikogu häältest? Nii geniaalset tulemust suudab teha ainult Edgar Savisaar Tallinnas, aga mitte Sven Mikser riigis. Samas – tal Savisaare kõrgkool seljataga.

Uus partei ilmselt tuleb. Paljudele minu tutvusringkonna inimestele ei meeldi see, milliseks meie poliitiline avalikkus on kujunenud. Kuid äng ei ole nii suur, et nad tahaksid ise käised üles käärida ja võitlusesse asuda – võimu pärast. Reformierakond, IRL ja Keskerakond saavad praegust seisu arvestades igal juhul kolme peale üle poolte häältest ka järgmistel valimistel. Nii nutikad on nad kindlasti, et isegi eriti närvilistes skandaalides mõjuda ligilikult asendamatuna.

Rain Rosimannuse soovitus, et kui Reformierakond ei meeldi, tehke oma erakond, on muidugi õige. Ja usutavasti proovijaid järgmiste riigikogu valimiste ajaks ka tuleb.

Muutusteks on vaja uusi inimesi. Neid, kelle näod mõjuvad usaldusväärselt ja kes seda ka päriselt on. Ning tõenäoliselt on vaja ka uut keha (erakonda), mis uusi inimesi koondab.

Kuid umbes kolmandik ühiskonnast tahab “elukaaslast” suhteliselt tihti vahetada. Nad on nagu poissmehed või tüdruknaised, kes eelistavad abielule ööklubides vabalt ringivaatamist. Ning sellistele on raske midagi rajada. Aga parteid võivad n-ö üheks õhtuks ennast pakkuda, ja nii võib ka valimisi võita.

Aga siis tuleb hakata valitsema. Ja valitseda saab kaua vaid siis, kui ollakse suhteliselt ühtne ja kriitika suhtes ükskõikne. Muidu kuluvad närvid liiga kiiresti läbi.