Loome, korraldame ja arendame suhteid klientide, kolleegide, meedia, valitsusasutuste ja avalikkusega juba üle 20 aasta

Janek Mäggi: "Kes tahab rongist maha jääda?"

361
21.09.09, Õhtuleht, Janek Mäggi: "Kes tahab rongist maha jääda?" Tulevik ei sõltu innukatest riigijuhtidest, vaid Eesti inimese tahtest teha tööd ja midagi saavutada.

Oli sõda. 10 meest sai haavata. Kõik sattusid ühte palatisse. Nüüdseks on viis surnud, kuid kaks on juba haiglast väljas ja kolm lasevad omal jalal ringi. Eriti tore on see, et nendelt, kes on surnud, saab võtta varuosi – käsi, jalgu, kopsu, maksa. Ma räägin Eesti ettevõtlusest pärast kriisi.
Ettevõtluses on välja kujunenud uued väärtushinnangud. Hullemaks enam minna ei saa. Need kaks, kes on haiglast väljas, on õnnega koos – konkurents on väike (toodete või teenuste pakkumise asemel lakutakse haavu), tublisid ja tasemel töötajaid on kõik kohad täis ning neid on lihtne üle meelitada – selleks, et palju raha teenida, on vaja ainult hoolega tegutseda.
Tegutsemine tähendab usku paremasse homsesse. Parem homne on vaikselt pihta hakanud – meie arvnäitajate võrdlusbaas on muutumas. Eelmise aasta septembriga on veel ehk raske konkureerida, kuid jaanuaris on juba päris hästi. Sest selle aasta kehva algust on ellujääjatel lihtne ületada.
Mida sa ikka nurgas istud ja kurvastad! Kulusid võib ju kokku hoida. Aga siis kaovad ka tulud ära. Sellest pole kasu. Kui sa müüd näiteks piima väga odavalt ja keegi ei tea seda, siis ei ole ka ostjaid. Parem teed muljetavaldava reklaamikampaania juurde ning kogu Eesti kihab. Müük läheb ja äri käib. Olgu või kahjumlikult. Parema homse nimel.

Töönarkomaania tagasitulek

Ettevõtjad ütlevad, et praegu on tõeliselt huvitav tööd teha. Ei ole nii, et kõik, mida puudutad, muutub kullaks. Riskid on suured, aga panused samuti – mitte nagu seni, kui pooled ärid, mis meil olid, ei olnudki mitte mingisugused ärid. Labased püramiidskeemid lihtsalt. Nagu laenurahakraan kinni keerati, läks ka äril toss välja. See polnud ainult kinnisvaras ja ehituses nii. (Ja mudel kordub iga 5–7 aasta tagant; viimati oli see internetibuumi ajal.)
Uus äri on taas kord veidi teistsugune. Selles loeb nutikus rohkem kui kapital. Paljud ettevõtjad, kes on oma ärid maha müünud, on mõelnud, et järgmine asi õnnestub sama hästi. Paraku on enamik jäänud ühe-hiti-meesteks. Mõni nutikus on õnn. Vahel ühekordne. Aga osa mahamüüjaid on ka võis – neil on vähemalt raha.
Äris on ees vaikne, ent kindel uue põlvkonna pealetulek. Isegi kui poistel raha pole, on neil ideid ja tahet, mida tööks ja rahaks muuta. Mõistusega saab alati rohkem korda saata kui rahaga. See on kindel.
Tulevik ei sõltu meil ju eurost. Ei sõltu eksporditoetustest. Ei sõltu innukatest riigijuhtidest. Tulevik sõltub meil Eesti inimese tahtest teha tööd ja midagi saavutada. Töönarkomaaniast pole meil ammu midagi räägitud. Ometi näen iga päev, kuidas eriti juhid töötavad ka nädalavahetusel ja hea meelega. Millegipärast on töö popim kui puhkamine, reisimine või golfimäng. Ja ma kiidan seda suhtumist väga heaks. Sest teised alternatiivid on halvemad. Või väga halvad.

Kes tahab rongist maha jääda?

Vahepeal moodi tulnud tööajal vabaajariietega ringi käimine on out. Lips on jälle au sees. Töötegemine on tõsine asi. Äri on jälle lahe. Põnev ja haarav. Ja muuseas – ärivaldkond on esimene, kus tulud ja palgad kasvama hakkavad. Sest äris käib halastamatu võistlus inimeste ja raha pärast. Ja kes palkab tugevama sõjaväe, võidab lahingute kõrval ka sõdu.
Piltlikult öeldes on varsti jälle käes aeg, kus teller saab rohkem palka kui minister (kes mäletab 90ndate algust). Äri on paindlik ja saab turuolukorrale oluliselt kiiremini reageerida kui riik. Uutelt kasumikroonidelt riigikassasse laekuvad maksud jõuavad sinna pika viitajaga. Kuid ettevõtjatele hakkab tunduma, et läheb juba väga hästi.
Puhastustuli, mis maailma ja Eesti ärist üle käis, on ellujääjatele muidugi puhas rõõm. Sest juba praegu valitseb ärimaailmas väike hirm – äkki ma jään rongist maha?! Aktsiarallidest on paljudel jäänud mulje, et kriis on läbi ja on vaja uuesti pea ees börsile (ja ärisse) tormata. See tunne ei pruugigi olla nii vale, sest ka 90ndate lõpu august välja ronides kosus Hansapanga aktsia pea kümme korda.
Küsimus ei ole selles, kui palju või kui hästi me teenime täna. Küsimus on selles, kui head eeldused me suudame endale homse kasumi teenimiseks luua. Äris saab koort võtta ikka see, kes on esimene. Ahvijad saavad heal juhul lõssi, viimased aga päris vett. Seega – olge valmis! Ja head äritsemist!