Janek Mäggi: Keskerakonnas on peale Kõlvarti tugevaid esimehe kandidaate veel

- EKRE on kordades ohutum kui konsolideeruv, radikaliseeruv ja võõrameelne Ida-Virumaa
- Kadri Simson tuleb koju tagasi ja sobib peaministriks hästi
- Praegune valitsus aitab oma poliitikaga ise Keskerakonna valijaid mobiliseerida

Oludest tulenevalt tuleb erakonnas muutusi teha, kirjutab Keskerakonda kuuluv Janek Mäggi valimistulemustele otsa vaadates.

Keskerakonna valimistulemus näeb numbrina välja kehvem, kui ta tegelikult on. Poliitiliste konkurentide hea töö tulemusena sõitis suur osa varem Ida-Virumaal Keskerakonnale antud hääli Narva tankiga otse Vasakparteisse ning kolm mandaati oligi läinud.

Narva linnapea Katri Raik küll proovis rind ees radikaalsema elanikkonna konsolideerimist tundlikus piirkonnas vältida, kuid valitsus pidas tema arusaamu sisepoliitikast soojaks õhuks ning koduerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond kaotas seetõttu Ida-Virumaal vähemalt ühe mandaadi – sest Raik otsustas seepeale mitte kandideerida.

Õigus oli muidugi Raikil, sest Aivo Petersoni õhupallilendu Eesti poliitikataevas ei vajanud isegi Reformierakond. Vasakpartei edu on Eesti märkimisväärseim sisepoliitiline läbikukkumine viimase 30 aasta jooksul, mille eest võidakse meid karistada valusamalt, kui oskame täna arvata.

EKRE on kordades ohutum kui konsolideeruv, radikaliseeruv ja võõrameelne Ida-Virumaa. Seni oli Keskerakond suutnud Ida-Virumaad poliitiliselt koos hoida, mõnevõrra kontrollidagi, kuid Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse enam mitte. Ida-Virumaa meelsus on Eesti suurim julgeolekuoht ning Venemaa sõimamisega seda ei vähenda.

Miks venelane tahab õppida vene keeles?
Teisele osale Keskerakonna valijatest käis närvidele venekeelse kooli kaotamine, mistõttu nad jäid koju, nutsid peatäie või võtsid peatäie, aga häält ei andnud. See on ka 100% mõistetav. Iga rahvas taotleb oma identiteedi ja keele säilimist ka võõrsil elades ning rootslased on oma ligi 1 miljoni sisserändajaga (12% elanikkonnast on sündinud välismaal) silmitsi sarnaste emotsioonidega – ja püsti hädas.

Kabes, kui tahad partiid võita, tuleb analüüsida seisu ka vastase poole pealt. Miks ta nii käib, mida ta võiks järgmisena käia, milliseid lõkse sulle seada. Tuleb mõelda, kas lähtuvalt vastase seisust võiks ise käia teisti. Venekeelse kooli kaotamine on Keskerakonna sihtrühmale sõnumina piisavalt raju, et keskmisest pikemalt mõelda, mida edasi teha – kuhu käia, millist strateegiat valida.

16 mandaati on tulemus, milleni ei küündinud ei üheks võitjaks kuulutatud Eesti 200, sotsiaaldemokraadid ega Isamaa, rääkimata neist, kes võtsid ära sisse saanutelt hääli, kuid jäid joone alla. Keskerakonna positsioon Riigikogus on tugev ning juhul, kui Reformierakond läheb Eesti 200ga tülli, võib avaneda uks valitsusse veel enne järgmisi korralisi parlamendivalimisi 2027. Kas sealt sisse astuda tasuks, on juba teine teema.

Kadri Simson tuleb koju tagasi ja sobib peaministriks hästi
Oludest tulenevalt aga erakonnas muutusi teha tuleb. Avalikkuses on palju arutatud, kas ja millal Jüri Ratas tagasi astub. Siiski peaks Ratas astuma edasi, mitte tagasi. Erakonna võtmetegijad võivad vahetada positsioone, kuid nende minna laskmine vähendab oluliselt erakonna poliitiliste varade hulka, mida tark erakond juhtuda ei lase. Ratas on innukas kõiges, mida teeb. Vahel isegi liiga.

Kes isikuna on erakonna vapinägu on küll oluline, kuid mitte esmatähtis. Poliitika on kollektiivne ala, võistkonnamäng. Meeskonna ühtlane tugevus on palju tähtsam kui ühe liidri erakordne sära. Reformierakond vaevles peale Andrus Ansipi lahkumist pikalt liidrikriisis – Taavi Rõivas enam ei sobinud, Kristen Michal jäi Hanno Pevkurile alla, kelles kahjuks erakonna esimehe materjali ei olnud. Kaja Kallase tõeline tähelend algas siiski alles 5. märtsiga, sest seekordse tulemuse pidid heaks hindama ka kõik erakonnasisesed rivaalid.

Keskerakonnas on Jüri Ratas olnud tugev liider, kuid ta esindab erakonnas neid sihtrühmi, kes ei ole erakonna kogutoetuses peamised – muukeelesed ja halli passi omanikud. Kui tuua võrdlus Reformierakonnaga, on Ratase positsioon erakonnas midagi Hanno Pevkuri sarnast: hääli on, kapital on, aga kellelgi on rohkem.

Seepärast ongi pakutud, et Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, Keskerakonna suurim häältemagnet, peaks olema ka erakonna esimees ja järgmiste parlamendivalmiste peaministrikandidaat. Võimalik, et see päev tulebki, kuid Keskerakonnal on peagi laokil arvestatavaid liidereid veel. Kadri Simsoni võimalused tänase seisuga Brüsselis jätkata on nullilähedased ning Simson on ka varem erakonna esimeheks kandideerinud. Aasta pärast on ta kodus tagasi ja kindlasti sekkub kohalikku poliitika toolijagamise mängu.

Keskerakonna lähikuude peaülesanne on täpselt ja uuesti sõnastada erakonna ideoloogia, mille ja kelle eest erakond seisab. Mõelda tuleb nii sellele, mis on Keskerakonna peamised võitlusteemad – nii olemasolevad kui uued, kui ka sellele, millised on erakonna täpsed sihtrühmad. Haarata tuleb uusi sihtrühmi. Inimesi, keda tänane Riigikogu otseselt ei esinda, kuid kellel oli hääl, on Eestis kokku 351 120. Kui nende hulgast 100 000 endale saada, on järgmistel valmistel Reformierakond seljatatud. Võimatu see pole, Indrek Tarand on seda tõestanud.

Konkurentidelt tuleb juurde näpata
Toompeal ei loe, kas koalitsioonipartneritele või opositsioonile sinu valijad meeldivad või mitte. Toompeal loeb, kas sul on mandaate või ei ole. Edukas erakond seisab oma valijate huvide eest, mitte ei püüa teistele erakondadele või ka laiemale avalikkusele iga hinna eest meeldida. Kedagi asjata ärritada ei tasu ega tohigi, kuid lipitsemine on samuti kurjast.

Keskerakond asub südame rahuga end ette valmistama europarlamendi ja eriti kohalikeks valmisteks, mis tubli töö korral toovad suurt edu.

Praegu on juba selge, et moodustav valitsus tahab ellu viia palju eriti Keskerakonna valijaid närvi ajavaid asju, mis aitavad Keskerakonnal oma valijaskonda mobiliseerida. Täiendavalt on vaja olulisel määral näpata valijaid eriti Reformierakonnalt, kellel oli neid nendel valmistel protsentuaalselt liiga palju. 190632 inimest ei ole kogu Eesti, aga mandaatide arvu järgi ei jäänud 51st ehk absoluutsest enamusest palju puudu.

Kohalikeks valimisteks valmistudes tuleb hoolega värvata inimesi, kelle taga on hääled, kes on mõjukatel kohtadel, kuid, kes on mõnevõrra kõrvale lükatud või on oma senise erakonna või valmisliiduga tülli läinud. Paraku on loomulik, et inimene, kellele meeldib töötada palgalisel poliitilisel ametikohal, otsib selleks vajadusel võimalust ka teistest erakondadest. Reformierakonnas jääb seekord inimesi «üle» vähe – võib öelda, et kõik 125 kandideerinut pääses parlamenti, valitsusse või hästi makstud poliitilisele tööle – kuid on jäänud neilgi.

Väheusutav, et 775 497 Eesti valimisõigusliku inimest, kes Reformierakonda ei valinud, lepivad sellega, et Eestit juhib väga pikka aega üks partei. See on Keskerakonna suur võimalus.

Kohalike partei-organsatsioonide tugevdamine on kõige esimene tegevus, millele tuleb keskenduda, et olla väga edukas nii järgmistel kohalikel valmistel kui ka Riigikogu valmistel. Õnnestumise tõenäosus on väga suur, sest poliitilised konkurendid on lubanud lähiajal väga palju teha, et Keskerakonna valijad häälestada enda vastu.