Nädala värss: Isa, sina elad ka!

Sa oled surnud, aga mina elan
Ja ausalt öeldes elame me koos
Sa elad minus, igas minu töös
See, et sa olid, on mu õnneloos

Sa oled alati mind kõikjal saatnud
Kõik minu teod on sinu omad ka
Su suurim tegu oli, et sa tegid mind
Mu elu, see, on sinu oma ka

Sa oled surnud, aga mina elan
Ja ma ei kurdagi, et sul on teine vorm
Ma näen sind sageli ja kohtumegi
Just eriti kui ajus möllab torm:

Ma mõtlen, mida sina oleks teinud?
Just siis, kui vaevlen mõne häda käes.
Sa oled surnud küll, kuid mina elan!
Paps, minu päev on rohkem sinu päev!