Janek Mäggi: Indrek Tarandil on kaks karjäärivalikut: välisministriks või modelliks

FÖLJETON | Indrek Tarandi käigud on ootamatud ning edukad. Keegi teine ei ole suutnud raiuda üksikandidaadina Eesti poliitika jäätunud mudajärve sellist auku, kust mahtus välja 102 509 kala ehk häält.

Indrek Tarandi võime olla järjepidevalt kõige ägedam Eesti poliitik, kestab. Tema igas käigus on lusti, elurõõmu, enesekriitikat ning -irooniatki. Kunagi ei tea, milline on järgmine tükk ning kuidas ta selle lavastab. Kindel on vaid see, et Indrek on alati peaosas ning ta mängib seda nii, et publik peab naerma ja nutma, plaksutama ja välja vilistama ühekorraga. Tema vaim on materjalist, mis ei kulu ega kriimustu.

Tarandi käigud on ootamatud ning edukad. Keegi teine ei ole suutnud raiuda üksikandidaadina Eesti poliitika jäätunud mudajärve sellist auku, kust mahtus välja 102 509 kala ehk häält. Need hääled olid rahulolematute hääled ning ega Tarandi avalikust kuvandist suur rahulolu ühiskonnaga ei õhku. Ta oskab olla soe, kuid ka lõikavalt terav ning oma vastased põrmustada.

Vaevalt, et äsjane vahejuhtum politseile napsise peaga vahele jäämises talle ülemäära kahjuks tuleb. Ametniku elu on ta maitsnud küll, nüüd avanesid hoopis uued uksed. Kunagisest 102 509 inimesest on osa küll surnud, kuid suur osa elus ja on valmis teda uuesti toetama.

Tarand on olnud Keskerakonna presidendikandidaat, sotside europarlamendikandidaat, lähedalt seotud Isamaaga. Nüüd peaks Indrek, kellel on EKRE-ga olnud avalik tüli, asutama EKRE-sse. See annaks talle peagi koha parlamendis ning seejärel võimaluse istuda välisministri toolile. Kuna 102 509 tulid suures osas just EKRE tänastelt valijatelt, oleks see kübaratrikk lummav ja jalustrabavam kui nii mõnigi eelnev etendus.

Eesti ühiskonnas peavad avalikus sektoris töötajad olema igavad ning kui nad seda ei ole, siis iga hinna eest oma geniaalsust varjama. Muidu on suur oht pälvida mõjukate inimeste hukkamõist ning kinga saamises ei oleks midagi erakordset. Tarand oma geniaalsust kahjuks varjata ei suuda ning seetõttu on tema karjäär olnud mitmekesine ja mõnevõrra heitlik.

Rahvas loomulikult joomist halvaks ei pea, rahvale meeldib juua. Vähemat Eestis. Kuigi meil tehakse igasugu joomavastaseid kampaaniaid, on need moodsatest trendidest maas. See on iganenud lähenemine. Jaapanis joovad inimesed üha vähem alkoholi ning see on väga halb, riigi maksutulud on kõvasti räsitud. Jaapani maksuamet tuli seepärast välja epohhi loova kampaaniaga, mis julgustab inimesi rohkem alkoholi tarbima. Peagi on sama olukord ka Eestis.

Seepärast on Indrekul edasiseks karjääriks veel teinegi võimalus: alustada modellikarjääri Eesti maksuameti trendika kampaania jaoks „Jooge poole rohkem!“.

Küllap tuleks ümber vaadata ka mida tähendab kriminaalne joove. Pigem on kriminaalne ikkagi kainus. Neid inimesi, kes ei joo või joovad liiga vähe, tuleb sügisest hakata arestikambrisse toppima.

Esiteks ei saa riik neilt piisavalt maksutulusid, et vaeste elektri- ja küttearveid kompenseerida. Teiseks on kained inimesed huumorivaesed ja kurjad ning arvestades ennustusi, tuleb talv vastu pidada külmas ja pimedas toas, mis ajab kaine rahva täiesti peast hulluks. Indrek Tarand on ainus ravim naljasooneta Eesti poliitikas!