Janek Mäggi: "Rahapaja serval"

Mitmed välispankade teadjamehed ennustavad, et olukord Eesti majanduses muutub lähema paari aastaga kurvaks. Danske Marketsi analüütikute hinnangul sobib Eesti 2008. majandusaasta kohta hästi küsimus “Õitsengust pankrotti?”.

 
Imelik on lugeda seda hala, mis veel veidi enam kui aasta tagasi oli kohati hoopis kiidulaul – kui kasulik on Eestisse investeerida jms. Mis on selle kardinaalse suhtumise muutuse taga?
 
Nagu riikidel pole sõpru ega vaenlasi, on ainult huvid, ei ole ka ettevõtetel sõpru ega vaenlasi, on vaid huvid. Sageli on sõltumatud eksperdid ainult need, kellest ei sõltu mitte midagi. Meie ülesanne on need huvid läbi näha.
 
Pankurite keeles käis siiani “turu üles rääkimine” ehk asjade näitame soojas valguses selleks, et inimestel tekiks usk tulevikku ja varade hinnad tõuseksid. Näiteks SEB müüs oma Baltimaade kinnisvara 3 miljardi krooni eest eelmisel aastal maha. Kui positsiooni (varasid, mille väärtus võib tõusta) enam pole, räägitakse turgu alla. Et soodsal hetkel need odavalt jälle kokku osta. Ja tõmblejate pealt teenida.
 
Igal Eesti äririndel tegutsevad taas kord needsamad skandinaavlased, kes ühe korra juba said peaaegu tasuta kätte Eesti pangad ning paljud muud toredad ja tänaseks väga edukad ettevõtted.
 
Kulakutelt tuleb lihtsalt õppida

Esmalt, kõigile kinnisvara omanikele (aga ka kõigi teiste varade omanikele), kes plaanivad oma vara lähiajal müüa – sellises turusituatsioonis ei tasu selle kiire asjaga väga kiirustada. Hansapanga aktsia tõusis paari aastaga oma kõige mustemast august vist ligi 10 korda. Kusjuures ka siis mõjutas aktsiahinna madalseisu maailmaturg, nagu praegu kinnisvaraturgu. Ning väärt kauba eest saab alati ka halval ajal palju raha, ainult et võib-olla mitte liiga kiiresti.
 
Kuid nagu aktsiad ei ole põhiosa majandusest, ei ole seda ka kinnisvara. Ainus õnnetus on see, et kes on ostnud väga kõrge hinnaga elamispinna, peab selle (võib-olla 20aastase pangalaenu ja intressidega) ikkagi kogu ulatuses ära maksma.
 
Eesti ettevõtete, eriti ekspordiga tegelevate ettevõtete väljavaated on ka sellel aastal väga head. Me elame maailma kõige konkurentsivõimelisemate riikide lähimas naabruses. Nende konkurentsivõime olulised võimendajad oleme sealjuures meie – kolm Balti riiki.
 
Maailma konkurentsivõimelisemate riikide edetabeli liidrid on USA ja ©veits, kellele järgnevad Taani, Rootsi, Saksamaa ja Soome. Skandinaavia majandused on sedavõrd head eeskujud, et meil piisab neilt vaid veidi koolitust võtta ja satume tulevikus ka nende heaoluperre. Vähe tööd, aga palju villa.
 
Kriis on nagu saunaskäik

Õppida on meil eelkõige seda, et lühikestele perspektiividele mängides ei ole võimalik pikaajalist edu saavutada. Nagu inimene, kes vahetab liiga sageli töökohta, ei jõua tavaliselt tippu, ei jõua tippu ka ettevõte, kes võtab kiire kasu saamise eesmärgil ülemäära suuri riske. Äri on nagu lumepall ning mida kauem ta veereda saab, seda suuremaks muutub.
 
20aastases perspektiivis ei tähenda isegi 3–5 mõõna-aastat mitte midagi, veel vähem 50aastases perspektiivis. Enamasti ei ole mõõnaaeg kunagi pikalt ja ühtlaselt järjest. Ning mõõna kogevad ka edukad. Kõik me teame, et ka Soome ja Rootsi käisid eelmisel kümnendil päris suurest kriisist läbi. Pärast kriisi on majandus tervem ja puhtam nagu inimene pärast laupäevast sauna.
 
Eesti majanduse 2008. aasta võtmesuunad on integreerumine Skandinaavia ja teiste Baltimaadega. Kui suudame omandisuhet säilitada, on selles palju kasutamata võimalusi.
 
Kiireima arengu teeb teenindussektor, kuna seda ei ole võimalik mõnest odavtööjõumaast importida. Hind määrab teenindussektoris kõige vähem. Konkurentsieelisena.
 
Ja kindlasti kaotavad mõned skandinaavlased Eestis mingil määral raha – kas või halbade kinnisvaralaenude või -investeeringute näol. Kuid see on meie võimalus neilt üht-teist tagasi võita. Nii et – viskame aga leili!