Raport elust peale riigikogust väljajäämist

Möödunud riigikogu valimiste järgses esimeses Virumaa Teatajas 5. märtsil kirjeldab Andres Pulver Art Cafést üleeelmise õhtu valimistulemuste ootamise õhustikku. Pomerants püüab olla positiivne, aga paistab, et sisimas on mees morn. Saaremäe on sees ja Pomerants peab hakkama tööd otsima. Nii kirjeldab olukorda Pulver.
Omade hulgas peale viit riigikogu valimist esimest korda teiseks jääda oli tõesti tundena uus, aga igal juhul mitte masendust tekitav. Pojad, eriti vanem, olid mulle ikka öelnud, et tule sealt ära. Kuidas sa tuled, kui sul on poliitikaturul turuväärtus olemas ja valimistulemus Lääne-Virumaal on olnud alati kollektiivne töö konkreetse isiku heaks, seda Isamaa näitel, aga varem – Res Publica näitel – minu heaks. Tagantjärele teadmisega toimus see nüüd Üllar Saaremäe heaks ja imelik oleks selle pärast kurbust tunda. Aus ringkonnamandaat sai seitsme peale kokku kogutud. Kollektiivi mõttes annan oma panuse riigikogu valimistel edaspidigi ja Rakvere linna volikogusse kandideerin uuesti juba järgmisel aastal. Olen osalenud kõigil korralistel Rakvere linna volikogu istungitel ja kõigis neis toimunust sotsiaalmeedias ülevaate andnud. Kui Virumaa Teataja kajastab millegi päevakorral oleva ümber toimuvat intriigi, siis mina ikka kogu menüüd. Sotsiaalkomisjoni juhtimine veel sinna otsa.

Virumaa Muuseumide nõukogu juhtimine on väiksemate vaheaegadega mu ellu kuulunud varsti 18 aastat. Paljud inimesed arvasid, et peale Ants Leemetsa surma peaksingi mina tema rolli üle võtma, aga näe, ei võtnud. Muidugi oleks mugav olnud igal hommikul läbi pargi tööle jalutada, aga kas siis alati saab mugavusest lähtuda? Amet ise on huvitav ja väärikas. Nüüdseks me teame, et muuseum juhita ei jäänud. Nõukogu valitud uue muuseumijuhi Viljar Visseli esimene tööpäev oli 2. märtsil.

Eelmisest suvest kuulub mu pool­ühiskondlike tööülesannete hulka ka EAS-i, ettevõtluse arendamise sihtasutuse nõukogu liikme töö. Need kolm eespool nimetatud tegevust võtavad mul igas kuus mõne päeva.

Kui riigikogu liikme mandaat lõpeb, siis peab ta enesega hakkama saama. Maksumaksja annab talle stardipaketiks poole aasta töötasu, mida ajakirjandus kajastab brutosummana, kuidas siis teisiti. Inimene oma pangaarvele saab ikka osa, millest maksud maha arvestatud. Tegu on pensionäri kolme aasta sissetulekuga. Kahe kuu pärast peale riigikogu mandaadi lõppemist lõpeb tervisekindlustus ning tarvis on endaga midagi ette võtta. Valikuteks on palgatöö või ettevõtjaks hakkamine. Esimene on kindlasti riskivabam, aga teine võib olla hirmutavam, kuigi samas ahvatlevam ja enamat pingutust eeldav. Oled loru, siis raha pangaarvele ei lisandu.

Mina igatahes asutasin osaühingu Bitter Orange, mis teadupärast mõru­apelsini ehk pomerantsi tähendab. Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori järgi on tegevusala kood 70221, ehk ärinõustamine ja muu juhtimisalane nõustamine. Ettevõtte asutamine käiski peaaegu nii, nagu kunagine kolleeg, justiitsminister Rein Lang oli rahvale rääkinud. Ettevõtte saab Eestis avada veerand tunniga. Tegelikult saab selle ajaga esitada avalduse. Registreerimine käib riigi poolt ludinal. Ma arvan, et paari päevaga. Pangaarve avamiseks läks vaja nädalat ja kahte pangakontorit riigi eri otstes. Kaks asukohta olid seotud mu enda liikumistega, küll aga mitte aeg. Tore kogemus oli ka auto liisimine, kus ühel kaalukausil paarkümmend aastat panga kuldkliendiks olemist, teisel algaja ettevõtja staatus, mida ikka päris lõpuni usaldada ei saa. Ei tea, kas saab hakkama. Õnneks oli naine valmis oma algajast ettevõtjast meest käendama. Aitäh talle!

Toode olen ma ise oma teadmiste ja kogemusega. Kliendiks aga peaks keegi teine olema. Õnneks on mul neid mitmesuguseid olnud ja see on ilmselt andnud parema kogemuse kui majandusalane bakalaureuseõpe. Ma palun vabandust, tegelikult mul majanduses bakalaureusekraadi pole. Ilmselt enamikul ettevõtjatest ei ole.

Minu ettevõtlusalaseid liikumisi on saatnud ajakirjanduse huvi, vahel mõne fakti pärast, teinekord on lausa kaameratega kohal oldud. Nemad teevad oma tööd, mina oma, ning endiselt mitte varju hoidudes. Eelmine suvi viis mind kinnisvaraarenduse maailma. Igatahes tore kogemus. Näed, kuidas maja osta tahtev klient on kõhuli saunalava all ja vaatab, ega seina ääres plaatide silikoonvuugis lava ehitamise aegset saepuru pole. Vaatad, kuidas allhankijatele saaks makstud, ning käid, müts näpus, linnavalitsuses detailplaneeringu menetlemist ergutamas.

Terviseametis näidati mulle mu enda poolt ministrina allkirjastatud määrust, mida mul täita paluti. Saigi täidetud.

Sügis tõi tegemised suhtemaailmas ning veel ühe eduka ettevõtluse eelduse – ettevõtjal peavad olema head koostööpartnerid. Ega enamikul inimestest pole head arusaama, mida suhtekorraldus endast kujutab. See on mitmekülgne tegevusala, kus vaja head kirjutamis- ja analüüsioskust, teinekord külma närvi ja olukorra veelgi pöörasemaks ajamist, kliendile kiire ja ausa tagasiside andmist ning teinekord ka “uste avamist”. Mis võiks olla arusaadavam võrdlus? Mu koostööpartner Janek Mäggi on võrrelnud seda erakorralise meditsiiniga ülekantud tähenduses, mina ise koristusfirmaga. Enamikule meeldib, et toad on korras ja prügikast välja viidud. Et see nii oleks, on vaja pidevat tegevust. Mõnikord on veri põrandal või lapsed pudeli toiduõli maha kallanud, siis on vaja paremaid pesuvahendeid. Advokaadi töö võiks samuti paralleeliks sobida. Teenindad neid, kes abi paluvad, aga mitte tingimata. Ise kliendiga ei samastu.

54-aastaselt ettevõtjaks hakkamine võib ka arulage tunduda, aga kui sa oled seda teinud, siis on imelik viiekümne viieselt lõpetada. Mis valdkonnad mu vaatevälja veel satuvad, seda näitab aeg. Üht-teist ikka ettevalmistuses on.

Täitsa huvitav on Toompeal toimuvat kõrvalt vaadata, eriti sellest aspektist, et mis sa oma maksuraha eest saad. Minule, kes ma olen seal 16 aastat ise toimetanud, on see igatahes huvitav, ent ei tee mitte iga päev rõõmu. Sellised on ka kõik päevad ettevõtluses.