Janek Mäggi: Alaver ja Veerpalu tegid kõik absoluutselt õigesti!

Kui kulda ei tule, on elu läbi!

Mitte millelgi ei ole mõtet! 20nda või 50nda kohaga oled luuser, kuigi osa tugitoolisportlasi ei ole võimelised rada suuskadel isegi läbi sõitma. Mis mõte on nühkida, kui sa ei saa selle eest isegi elementaarset supiraha! Muidugi tuleb olla esimene, teine on vilets!

Mati Alaver ja Andrus Veerpalu andsid endast parima. Katsu sa ilma dopinguta maailmameistriks või olümpiavõitjaks tulla! Kuid ka dopinguga on see kangelastegu! Ka selles ei ole mitte midagi iseenesest mõistetavat. Doping aitab geeniusi, tõelisi talente, mitte ennast täis amatööre, kes kujutavad endale ette asju, mida mitte kunagi ei juhtu. Häbi on kaasa elada inimestele, kelle karjääri laeks jääb 4. koht.

Mati Alaver ja kogu Eesti suusatiim on teinud ainult seda, mida Eesti rahvas on nõudnud. Mitte palunud, vaid nõudnud. Me ootasime ausat sporti? Ootasime või? Ei oodanud! Ja ei oota ka tulevikus. Me ootame kulda, vähemaga me ei lepi. Kaasaelajatest sponsoriteni välja.

Andrus on kangelane edasi

„Usume Andrust" lehel on neljapäeva hilisõhtu seisuga 39 844 laikijat, nende seas 464 minu sõpra. Vaatasin, kes. Armsad inimesed. Häbenege silmad peast! Vastupidi, teil on empaatiat! Andrus on kangelane edasi, selles ei ole vähimatki kahtlust. Mati on kindral edasi, see on raudselt nii.

Ma olen Lausanne'is Olümpiakomitee peakorteris WADA juhtidega kohtunud, neile Maailma Kabeföderatsiooni (FMJD) presidendina aru andnud kabetajate dopingu teemal. Ajab naerma? Mind ei aja. Ma võtan dopingut erakordselt tõsiselt. Kuigi alale on see majanduslikult koormav ning mitmed tippkabetajad peavad dopingu-küttimist kabes arulagedaks raiskamiseks.

Ma armastan sporti rohkem kui mistahes meelelahtust. Täna veetsin 2 tundi kabetades, kohvipauside asemel mängin iga päev kabet. Peaaegu iga päev. Ka 2-3 tundi järjest. Hilisõhtuti, varaöösiti. Sport on minu elu, sellel aastal olin Eesti meistrivõistlustel pikas mängus kümnes. 47aastase harrastaja kohta - olen rahul. Ratast sõidan ka. Vahel Tallinnast Tartusse. Mõnikord tagasi.

Ma mõistan: selleks, et spordil oleks mõte, peavad reeglid olema ühetaolised. Ühetaolistes reeglites on vaatemängu võlu. Suusatamine ei ole mustkunst, kus võidab parim silmamoondaja. Kabe samuti mitte. Saavutuseks tehtud pingutus ei tohi gladiaatorit tappa. Seepärast ei saa lubada sportlast igasugu keemiat täis toppida. Ei sportlasel ega treeneril.

Mis on tippspordi väärtus?

Ühiskond peab endale uuesti selgeks mõtlema tippspordi olemuse, hinna ja väärtuse. Andrus Veerpalu kullad on ühiskonnale maksma läinud miljoneid ja me oleme neid miljoneid tahtnud maksta. Kas küsime need nüüd tagasi, nagu küsitakse tagasi teenetemärgid? Muidugi mitte. Show oli ju täpselt selline, millele me piletid ostsime. Andrusel on kaks korda rohkem olümpiakuldasid, kui Peruul kogu ajaloo jooksul. Andrusel 2, Peruul 1. Kui kullad tulid, oli esimene õnnitluskõne presidendilt.

Saatuse irooniana sai Andus Veerpalu 2002. aastal Eesti Punase Risti I klassi teenetemärgi, mida antakse Eesti rahva huvides osutatud üldkasulike teenete eest ja elu päästmise eest. Meditsiinivaldkonnas on palju selle teenetemärgi kavalere. I klassi saavad absoluutsed tipud.

Teeneline treener aastast 1986

Mati Alaver on saanud kõik tunnustused, mis võimalik. Ta on ka Eesti NSV teeneline treener aastast 1986. Ja pressisõber 2003. Need kaks meest ei võitnud mitte ainult kuldasid, vaid kullati üle. Sest nad tegid seda, mida neilt nõuti. Neid armastati jäägitult. Isegi Andrus Veerpalu pisaraid armastati. Dopingu-pressikonverentsil.

Mati Alaveri ja Andrus Veerpalu on karistanud need, kes nad omal ajal taevasse viskasid. Kuigi Alaver tuleb teisest ajastust, on nad vaid üksikud näited, kuidas ühiskond sunnib oma ootuste, nõudmiste ja suhtumistega petma, vassima ja susserdama. Ning kui ta saab teada, mida ta aimas-arvas võibolla niikuinii, tahab ta need inimesed hävitada. Kui silmakirjalik! Käed eemale Alaverist ja Veerpalust! Ka kõige paadunumal kurjategijal on õigus õiglasele kohtule, mitte omakohtule.

Mul ei ole piinlik Mati Alaveri ja Andrus Veerpalu pärast. Tavaline äri. (Business as usual.) Mul on piinlik ühiskonna pärast, kes vajab adrenaliini teiste vere hinnaga. Alaver ja Veerpalu sünnitas eesti rahvas. Kui me tapame Alaveri ja Veerpalu, tapame iseennast - eesti rahva. Halastagem, olgem suurmeelsed ning ärgem tehkem rohkem pattu - nagu Jeesus palus temalt andeks saanud naiselt.