Marko Pomerants: on tõepoolest Michali aasta

Ravimiga on nii, et enamasti tablett mõjub, kui sel on õige toimeaine.

Perearst Ruth Kalda rääkis hiljaaegu ERR-ile antud intervjuus Merilin Pärlile, et teinekord ravib juba arsti juurde tulek ja tabletti polegi vaja.

Seetõttu on tore, et selle aasta Mõjukate hulgas on nii Ari Matti Mustonen kui ka Mallukas. Fakt on see, et nad mõlemad mõjuvad selliselt, et rahvas neid ja nende tekste vajab. Eeldan, et mõjuvad tervendavalt ja kergendavad omal moel Mõjukate nimekirjas olevate psühholoogide ja arstide tööd.

Pärisarste ei asenda keegi, aga paljusid visiite on võimalik vältida. Seegi oli üks dr Kalda mõtetest. Pärisarstidest on tabelis Le Vallikivi, mis sest, et tema on pildis hoopis eelmise aasta eest, ja kes on tänavune aasta arst, seda me veel ei teagi.

Tujutõstjatest on tabelis igati õigustatult veel 5MIINUST koos Puuluubiga. Mina oleksin siia muusikute rivvi veel lisanud Andres Mustoneni. Teda püüti küll vahepeal tühistada, aga ta on reel tagasi, mis tähendab, et tegelikult on mõjukas, kuigi edetabelis ei ole.

5MIINUSE Kohver teeb praegu karjääri „MasterChef Eesti“ kuulsate saates ning võib innustada suurt osa Eesti noorsoost ise süüa tegema ja seega avaldada rahva tervisele hoopis suuremat mõju kui muusikuna. Ma ei alahinda teda ka artistina.

Oleks vist viisakas alustada algusest?

Esikolmikuga ma olen nõus. Eks ta ole natuke nagu telesaade „Su nägu kõlab tuttavalt“, kus kohtunik Jürile meeldib üks, Maarja-Liisile teine artist ja laval olev Jüri meeldib kõigile.

On Kristen Michali aasta ja mulle tundub, et ta on oma rolli hästi sisse õppinud. Nii Kristen Michal kui ka Kaja Kallas on näinud poliitikas erinevaid aegu ja läbi teinud „ellujäämislaagreid“, aga siin nad on. Õigemini üks on seal, Brüsselis tagasi. Minu arvates see ongi ta õige koht. Juba europarlamendi saadikuna oli.

Kristina Kallast ma hindan ennekõike kui erakonna esimeest. Ta erakond on küll keerulises seisus, aga ta on esindajana usutav. Haridusministrina peab ta mängima nende kaartidega, mis tal on, ja pole tema süü, et pakutavale haridusleppele allkirju ei tule. Läänemets ja Reinsalu on samas liigas. Eriti ma elan kaasa Läänemetsa ja Kuremäe nunnade debatile.

Kõlvarti koht nimekirja esimese kolmandiku lõpus on alahinnatud. Poliitikuid tervikuna on selle aasta tabelis liiga palju. Sajast üle veerandi on ebaproportsionaalne. Neile peaks kvoodi kehtestama. Kümme on maksimum. Kui poliitikute kvoot oleks kümme, siis mahuks Kõlvart minu tabelisse.

Vaatame tõele näkku. Kõlvarti parteil on toetus, millest Kristina Kallas saab praegu vaid unistada. Klassikalised eesti valijaskonnaga erakonnad on sellele põhiseaduse muudatuste sepitsemise valguses teed sillutanud.

Tanel Kiik, Andre Hanimägi, Jaak Aab ja Ester Karuse on tabelis kollektiivselt kui Keskerakonna põhjakukutajad, aga tahtmatult on nad oma uue karjääri käigus aidanud Kõlvartit sealt põhjast jälle välja tagasi.

Aeg on luua Delfi kuulsuste allee

Aastaid figureerinud päriselt mõjukad inimesed peaks tabelist hoopis välja tõstma ja paigutama Delfi Mõjukate kuulsuse alleele. Las Hans H. Luik mõtleb välja, mis vormis see tuleb. Selliseks näiteks on Arvo Pärt oma 44. kohaga Vladimir Sveti ees. Eelmisel aastal oli ta 98. Kuigi Svet on selle aasta tegija, siis selline võrdlus pole asjakohane.

Mõtlen, kes seal alleel Pärdi kõrval veel peaks olema. David Vseviov näiteks? Luik ise? Arvo Pärt sai eluajal linna skulptuuri. Miks Luik ei võiks alleele kohta saada, eriti kui on Delfi kuulsuste allee?

Olud määravad teemad ja pildis oleku

Koroonaaja meediakangelastest pole jälgegi, aga jälgegi pole ka haridustöötajatest. Kogu see streigivärk pole haridustöötajate mõjukusele kasvu toonud, kuigi potentsiaali nagu oli.

Samas on näiteid, kus inimesed on oma fookustatud tegevusega pildile pääsenud. Kiidan Gert Raudseppa ja Reimo Sagorit, kes näitlejate eestkõnelejatena on olnud head ja järjepidevad ning kasutavad kõik oma avalikud võimalused sõnumiedastuseks ära. Just järjepidevuse puudus on see, mis takistab inimestel oma eesmärkideni jõuda. Raudsep ja Sagor on ka oma põhitöös head, ei ole lihtsalt ametiühingutegelased, seega on nad usutavad.

Oma tööd järjepidevalt hästi tegev on ka Sirje Potisepp Eesti toidutootjate esindajana, mis sest, et 92. positsioonil.

Jaak Valge tabelisse sattumisega ma olen päri, aga mitte EKRE lõhkumise, vaid stardipüstolist paugutamise tõttu. Tegemist on supernäitega käitumisest ebameeldiva intervjuu valguses. Ta ei häma, või kui, siis õige pisut, ja vastab selge häälega küsimustele selle veidra kaasuse kohta.

Mis veel silma hakkab

Kehtiv president ei peaks ikka Margus Tsahknast tagapool olema. Võin ka vastupidi sõnastada. Kersti Kaljulaid on õigustatult pildil. Ta teeb edukalt oma postpresidentuuri ja on minu jaoks selle aasta võtmes ikkagi mõjusalt EOK presidendiks kandideerinud.

Kui me juba spordi juures oleme, siis: halloo, kus on Nelli Differt? Olümpia neljas koht nüüd nii jama ka ei ole, et sellega ei peaks tabelisse pääsema. Ja kui siin juba eri kooslusi kollektiivsena käsitletakse, siis ka kogu treenerivaba epeenaiskond, kes MK-etapi võitis.

Ojade pere tahaks ka korraks ette võtta. Vabandan, aga Ojade perest ma paneksin hoopis Pääru siia tabelisse. Ka siis, kui ta poleks end näljutanud. Tema Liiv on lummav.

Kes veel võiks märgatud olla? Kolleegid pange ikka ka tabelisse. Eelmisel aastal nad olid kui rindeteatajad. Ma arvan, et Anvar Samost ja Huko Aaspõllu mõjutavad Eesti elu rohkem kui mõni minister.

Ühe grupi toon veel esile: meie majandusanalüütikud. Näiteks Lenno Uusküla. Ta on ikka üle päeva arvamas, mis meid majanduses ees ootab. Mihkel Nestor on samast ooperist ja muidugi paneksin siia punti ka Eesti konjunktuuriinstituudi juhi Peeter Raudsepa. Ta on nii mõjukas, et rääkivat ühe lausega Eesti majanduse langusse.

Eelmisel aastal lõi laineid tehasepeataja Birgit Kertu Anton. Tänavu on hundikaitsja Eleri Lopi aasta. Soed on tänulikud, talunikud mitte.

Kuigi poliitikuid on siin nimekirjas üle, siis Stalnuhhin ja Raik jäid ilmselt hääletusperioodist välja, kuigi tegu on munitsipaalpoliitika märgilise paariga ja pole ilmselt toimetust, kes poleks selle koosluse sünnile reageerinud.