Putini meistriklass: maailma parim suhtekorraldus

Suhtekorraldaja Janek Mäggi tõdeb, et ehkki kogu Putini PR ajab meile vaenulikku asja, on selle kvaliteet maailma kõrgeimal tasemel.

Lugesin Rootsis lastega suusatamas olles Postimees Online'ist ühe hingetõmbega läbi Venemaa föderatsiooni presidendi Vladimir Putini pöördumise Kremlis riigiduuma saadikutele, föderatsiooninõukogu liikmetele, Venemaa regionaalsetele juhtidele ja kodanikuühiskonna esindajatele.

Olin vaimustuses: sorav, selge, veenev, usutav, mõistetav, haarav, innustav. Delfis seisis: "Putinile plaksutati kõne jooksul 34 korda. Lisaks sellele puhkes innukas aplaus ka presidendi saabudes ja lahkudes. Ilta-Sanomat arvutas, et 46-minutilisest kõnest kulus seitse minutit kiiduavaldustele." Esimest korda tajusin, et 1940. aastal ei toimunud midagi võltsi – et hiljem võimendati üle. Nii oligi.

Professionaalses mõttes oleks kõigile Eesti suhtekorraldajatele ka kamba peale niivõrd elegantse ja särava teksti koostamine olnud kontimurdev pähkel. Eestlased, eriti kohalikud parteilased, ei ole siiani mõistnud, mida teha selleks, et inimesed mõtleksid nii, nagu meie tahame, et nad mõtleksid ning teeksid seda, mida meie tahame, et nad teeksid. Putin teab.

Eesti poliitikud on sageli sama küünilised nagu Rein Lang, kes arvavad, et nad on iseenese tarkusest nii geniaalsed, et iga nende sõna ja tegu peab pälvima jäägitu avaliku toetuse. Ilma ühtegi vastuvaidlemist talumata. Putinile suhtekorraldajad katust pakkumas ei käi: ta valib ekstraklassi nõunike soovitustest parimad ja teeb, mida nad ütlevad. Mis lips, mis kniks, mis muie, mis lahkus, mis kõrgendatud hääl. Ja kogu Venemaa on tal ühe kõnega peos. Mitte nii nagu Langil, kes langes.

Kuidas saada 103 miljonit fänni?

Äripäeva uudis 13. märtsist: "Putini populaarsus Venemaal sööstis noolena üles. Riigile kuuluva VTsIOM-uuringukeskuse küsitluse järgi toetas 71,6 protsenti vastajatest Putinit. Tema toetus on kasvanud viimase kuuga seega kümne protsendi võrra. VTsIOMi küsitluses ei küsita, kuidas sa hääletad, vaid kas sa toetad Putini tegevust."

103 miljonit inimest Venemaa 144 miljonist elanikust on õnnelikud ja rõõmsad! Nii tulemuslikku kommunikatsiooni ei ole Eesti poliitikas suutnud veel mitte keegi teha. Meistriklass.

Kuigi Putin (mis ole mitte inimene, vaid firma/kaubamärk, kus on tööl sadu tuhandeid riigipirukal inimesi, kes ajavad koos Suur-Venemaa asja) toetub peale muljetavaldava PR- ja turundusmeeskonna ka suhtekorraldusfirmadele, kelle hulgas on kuulu järgi ameeriklastest tipp-professionaale, teab tema laiahaardeline meeskond täpselt, mida vene rahval vaja on. Putin ei pidanud ju kõnet Eesti fašistidele, kes geneetiliselt vihkavad Venemaad, vaid oma palavalt armastatud kodanikkonnale nii kodumaal kui ka lähivälismaal. Ja tegi seda tõesti hästi.

Eesti esmane turvalisusrisk ei seisne mitte Vene ohus, vaid suutmatuses teostada analüüsi poolt valimata. Putini käigud on mõistetavad neile, kes on poliitikas olnud ehk kes on kogenud ning saavad vabalt rääkida. Endisele USA presidendile Jimmy Carterile oli Krimmi annekteerimine vältimatu, sest Venemaa peab poolsaart osaks oma territooriumist ja paljud Krimmi elanikud peavad end venelasteks.

Ka Saksa kunagine liidukantsler Helmut Schmidt kritiseeris Krimmi konflikti tõttu teravalt lääneriike ja tunnistas, et mõistab täielikult Vene presidendi käitumist. Samas nahutas ta lääneriike, nimetades Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide Vene-vastaseid sanktsioone jamaks.

Putin on sõja juba võitnud

Krimmiga on Putin võitnud mitte ainult lahingu, vaid ka sõja. Infosõja. Ta näitas, et USA ja Euroopa Liit on võimetud ja juba ette kaotanud kõik, millele nad enda meelest moraalset õigust tunnevad. Ants Laaneots ütles: «Nähes Lääne-Euroopa impotentsust, siis ma ütleks, et see on nagu rikas, vananev ja kergelt seniilne vanaeit, kes ainult toriseb ja midagi rohkem ei tee."

Neutraalselt vaadates on kõik territooriumid kujunenud välja murrangulistel aegadel. Putini aparaat võib vabalt öelda, et ta on Tsaari-Venemaa õigusjärglane. 17 miljonit ruutkilomeetrit, mis on Venemaa territoorium praegu, on koguni 4,8 miljonit ruutkilomeetrit vähem kui 1916. aasta 21,8 miljonit ruutkilomeetrit. See on 10 Rootsi või 9 Prantsusmaa võrra.

Miks Eesti staatus 1920 või 1939 või 2014 on tähtsam kui 1914, 1945 või 1987? Kõik on võimeka põhjendamise küsimus. Ei loe see, kellel on õigus (mis on alati suhteline ja vaatenurgaline), vaid see, kellel on veenvamad argumendid. Putini omad on veenvamad. Isegi Urmas Paeti kasutas ta ühe telefonikõne lekitamisega oma mõjuagendina. Hea töö.

Moodsal ajal võidetakse riike, äri ja poolehoidu ikka suhtekorraldusega. The Economist kirjutas, et reaalse tuumasõja ohuga ei mängi keegi. Ja läänel on alati rohkem kaotada kui Venemaal. Sest venelased on nagu jaapanlased – nad ei anna alla, pigem surevad. Kui keiser Hirohito tegi 15. augustil 1945 oma elu esimese raadiopöördumise pärast Hiroshima ja Nagasaki tuumarünnakuid, siis ta ütles: "Me peame taluma talumatut." Alistuma. 500 kõrgametnikku sooritas seepeale enesetapu, et mitte keisriga vastuollu minna.

Suur osa jaapani rahvast ei saanudki aru, mida keiser ütles. Tema kõnet tuli üksteisele tõlkida. Nii rahvakauge sõnakasutusega oli see mees. Jumalus. Putin sellist viga ei tee. Ta räägib rahva keeles. Kas see keel meile meeldiv ja mõistev on, ei vääri arvustamist. Ta täidab oma rahva unistusi, ootusi ja püüdlusi. Saavutab selle, kelleks teda peetud on. 103 miljonit inimest juubeldas.