Loome, korraldame ja arendame suhteid klientide, kolleegide, meedia ja avalikkusega juba üle 20 aasta

Janek Mäggi: "2010 - rohkem tööd (ja vähem vilet)"

392
04.01.10, DELFI, Janek Mäggi: "2010 - rohkem tööd (ja vähem vilet)" Sellel, 2010. aastal siis: teeme rohkem tulemuslikku ja viljakat tööd; pöörame ihule ja hingele tasakaalustatult tähelepanu; väärtustame oma lähisuhteid – ja kui aega üle jääb, siis mõtleme ka oma riigi peale – et lisaks oma perele muutuksid asjad paremaks ka Eestis (ja miks mitte ka Euroopas).

Inimesed, unustage kurvad mõtted. Lõõgastuge. Ärge stressake. Oli mis oli. Läheme edasi. Käed ja jalad on otsas. Pea ka. Elu on pööraselt ilus. Ausalt. Meil on võimalus olemas olla. Juba üksi see fakt võiks meile palju rõõmu valmistada. Elada on lahe, muredest hoolimata.
Kui meil pole piisavalt raha ja pole tööd, saame töö leida ja raha teenida. Raha ja töö on lahendatavad probleemid. Positiivne ellusuhtumine ja tegutsemistahe liigutavad mägesid. Audiitorfirma Ernst&Young uuris, millised on edukate Euroopa ettevõtjate ühised isikuomadused. Selgus, et peamine, mis neid ühendab, on pidev tegutsemine (millele vihjab ka eestikeelne nimetus „ettevõtja“).
Sellel aastal võiks tööd olla samapalju kui väljas on praegu lund. Vaatan, millise hooga sahad ja lumelabidad koos nende omanikega töötavad (sealhulgas mina ise) ja mõtlen, et kui me eestimaalastena suudaksime ka igapäevatöös sama selgelt eesmärgi saavutamisele keskenduda, suudaksime riigina teistega võrreldes mitu väikest imet korda saata. Inimene, kes oskab midagi teha, saab alati tööd. Inimene, kes teab, miks teha, saab tema ülemuseks.
Riikide majanduslikku edukust mõõdetakse enamasti sisemajanduse koguprodukti (SKP) või mõne muu sellise keeruka mõistega. Olen vahel seltskonnas karlssonlikuks irriteerimiseks küsinud, et mis see SKP siis täpselt on ja kuidas seda mõõdetakse? Tavaliselt saan vastuseks midagi väga ebamäärast. Lihtsustades tähendab SKP aga seda, kui tublisti me tööd tegime ja kui hästi seda müüa suutsime. (Mõõta saab seda tootmise-, tarbimise- või sissetulekupõhiselt.)
Stressi vältimiseks peavad meie elus puuduma (enamasti näiliselt) lahendamatud probleemid. Kui suhte või rahamuret pole, on inimesed reeglina õnnelikud. Kuid lähisuhteprobleemid (mis on ühe uuringu järgi üle 50% juhtudest depressiooni põhjustest) viivad raha probleemideni (stressis inimene suhtub töösse ükskõiksemalt ja kaotab varem või hiljem töö) ning raha probleemid (töö kaotamine) võib suhteprobleemideni – me sageli ei kujuta ette, kuidas inimesed muutuvad, kui meil enam ei ole seda raha või positsiooni, millele nad toetusid või mille läbi nad elasid.
Buumiaastatel tundub paljudele eestimaalastele, et raha kasvab puu otsas. Tegelikult sõime ära ka seemnevilja ja paljudel, kes täna tahaksid midagi külvata, lihtsalt ei ole midagi külvata (investeerida, ette võtta jne). Olukord on umbes sama nagu kolhooside loomise ajal. Vana moodi ei saa ja uut moodi ei oska.
Töö teeb aga imet. Väga paljud ettevõtjad tegid 2009. aastal rohkem tööd, kui kunagi varem. Esimesed viljad tulevad sellel aastal. Organisatsioonid on korrastatud. Tööl on inimesed, kellel silmad säravad. Ja mis peamine – juba jaanuarist hakkame nägema kasvunumbreid. Kuidas nii? Sest võrdlusbaas on muutnud. Eelmise aasta jaanuar oli väga halb. Kuid signaalid, et üks firma kasvas 5% ja teine 10% loovad positiivse fooni ja julguse tegutseda – ette võtta.
Töönarkomaaniat karta pole. Me oleme suutnud aru saada, et me vajame tasakaalu – tööelu ja eraelu vahel. Vahepeal lihtsalt põdesime vilenarkomaaniat – tööd enam keegi väga teha ei tahtnud – rohkem ikka Egiptuses või Lõuna-Ameerikas (sõltuvalt rahakotist) end suuu…..uuurest tööstressist välja puhkamas käia – kui kasutada puhkamisviisi kujundina.
Tegelikult on töö mõnus. Inimese aju vajab koormist samamoodi nagu ta ihugi. Higistamine spordisaalis on tore siis, kui pärast saab end puhtaks pesta ja minna näiteks teatrisse. Ainult teatris käimisest (või kontorilaua taga istumisest jne) muutuvad aga palju mehed pirnikujuliseks.
Sellel, 2010. aastal siis: teeme rohkem tulemuslikku ja viljakat tööd; pöörame ihule ja hingele tasakaalustatult tähelepanu; väärtustame oma lähisuhteid – ja kui aega üle jääb, siis mõtleme ka oma riigi peale – et lisaks oma perele muutuksid asjad paremaks ka Eestis (ja miks mitte ka Euroopas). Soov kasvada, areneda ja pareneda panebki meid kasvama, arenema ja paremema.
Tahet on vaja. Töötahet. Jõudu tööle!