Janek Mäggi presidendi kõnest: Kriisid tulevad ja lähevad, aga pikaajaline areng jätkub

President Alar Karis alustas mõttega, et Eesti peab jääma Eestiks, mis oligi tema kõne läbiv motiiv ja rõhuasetus. Lahti mõeldes võiks järeldada, et Eestist ei saaks mõnd muud riiki või Eesti nime küll sisaldavat, kuid täiendiga (nt NSV) riiki, kirjutab suhtekorraldaja Janek Mäggi (Keskerakond).

Turvaline ja rahuajas elav Eesti on see, mis annab Eesti inimestele võimaluse elada rõõmsat ja õnnelikku elu, kui nad seda tahavad ning ühiskond toetab neid, kes vajavad toimetulekuks ühiskonna abikätt.

Karis ei eksi viisakuses, ei eksi ranguses, ei ilutse ülemäära, on soe, sõbralik ja hooliv. Tekstis oli mitmeid mõtteid, mis võivad jääda kõlama hiljemgi. Tooksin välja mõne.

• «Seejuures harjugem, et meiega koos õpivad ja töötavad inimesed, kes räägivad eesti keelt oma kodukeelest pärit kõlavärviga. See teeb meid ühiskonna ja riigina tugevamaks.»
• «Veel kord – valmisolek on kõik. Sellega näitame vastasele, kui raske oleks meid rünnata.»
• «Minevik näitab vaid seda, et kriisid tulevad ja lähevad, aga pikaajaline areng jätkub.»
• «Ettevõtjatega kohtudes kuulen tihti muret, et poliitikas napib järjepidevust, mängureeglid võivad järsult muutuda ja investeerimine osutub liiga riskantseks.»

«Ma räägin täna kolmel teemal: haridus, riigikaitse ja majandus,» ütles riigipea isegi veidi vabandavalt, et kõigest ta rääkida ei saa. Presidendi kõne formaat ongi minu meelest järgmisena presidendi vastuvõtu juures reformimist vajav osa, sest 21 000 tähemärki (nelja arvamusloo maht) teksti – kaheksa lehekülge – on liig mis liig.

President ei pea olema ilukõneleja ning üle kümne minuti kestev maha loetud kõne on kurnav nii ettekandjale kui ka publikule. Aga see ei puuduta kõne sisu, vaid ajalooliselt välja kujunenud kohmakat formaati, mis sunnib sisus laiali valguma.

Loomulikult soovitaksin presidendil rääkida peast, aga see nõuab pöörast julgust, sest rahvas ootab, et president sõnastaks riigi sünnipäeval Eesti kõige olulisemad teemad ning pakuks lahendused kõigile probleemidele, mis ühiskonda parasjagu vaevavad. Ma loodan, et kunagi teeb president selle ära: räägib ainult seda, mis on südames ja südamel, mitte peamiselt seda, mida ta peab rääkima. Kuigi ka viimane on tähtis.

Haridus kui Alar Karise lemmikteema oli kõne avalöök ja mõnevõrra kesknegi, puudutades nii koolivõrku, hariduse kvaliteeti kui ka sotsiaalset ebavõrdsust: «Kuid üks olulisem muutus, mille põhikooliõpilaste võrdlus välja toob, on õpilaste tulemuste kasvav seos perekonna sotsiaalmajandusliku taustaga. Kitsamatest oludest pärit noored – tänapäeva karjapoisid – on maha jäämas ja see tähendab, et Eesti unelm on löönud kõikuma.»

Karise kõned on alati korralikud: on mõned mõistlikud tsitaadid inimestelt, keda rahvas teab, ja mõned, kellest võiks teada saada. «Eestis elamine […] nõuab kõigil aegadel külma verd, hirmu puudumist ja erilist huumorimeelt, mis aitab ohtlikul hetkel hakkama saada ja annab jõudu üle elada ning vastu pidada. Eestis elamine nõuab neid omadusi, mis on heal kirurgil või väljaõppinud sõjamehel. Ilma nende omadusteta sõdu ei võideta ja luid-konte kokku ei lapita,» tsiteeris Karis Viivi Luike ning muutis selle mõtte ka veidi enda omaks. Õnnestunud leid tänasesse päeva.

Või viide Paide koolitüdrukule Anna Miia Weidebachile, kes saatis selle aasta kirjatalgutele töö pealkirjaga «Unistades südamlikust Eestist». Kui president sind aastapäevakõnes mainib, oled tegija nagu Viivi või tuleviku tegija nagu Anna Miia.

Kõne õilsam koht oli kõne lõpus, omamoodi suund ja siht ja kokkuvõtte: «Unistades südamlikust Eestist on meil võimalus sellist Eestit luua. Kutsun meid kõiki hoidma endas oskust rõõmustada selle hea üle, mis meie ümber. Kutsun meid kõiki olema enesekindlad, aga nii, et enesekindlus ei kasvaks eneseimetluseks.»

Ajakohane, valgusküllane, sihitud, vahe, väärikas ja korralekutsuv jutt presidendilt – ilma ebameeldivate üllatusteta saalipublikule, mis pole iseseisvusaastate jooksul alati nii olnud. Rahvas sai riigipealt juurde meelekindlust ajal, kui valu on rõõmu vallutanud.