Loome, korraldame ja arendame suhteid klientide, kolleegide, meedia, valitsusasutuste ja avalikkusega juba üle 20 aasta

Eesti astub maailma kabe poole

Sel nädalal Tallinnas peetavad võistkondlikud kabe Euroopa meistrivõistlused on toonud Eestisse rohkelt tippmängijaid ja võistlusi jälgib ka maailma kabeliidu president Harry Otten. Juba seitse aastat liitu juhtinud hollandlane tunnistas, et Eesti kabes on hea seis, ning avaldas lootust, et liidu järgmine president on just eestlane.

Eesti on Euroopa mõistes kabemaailmas tuntud riik: alates 2007. aastast on Euroopa Kabekonföderatsiooni president Janek Mäggi, kes oli 2015. aastani ka Eesti alaliidu president, ja Euroopa alaliidu juhatuse kaheksast liikmest on kaks eestlased.


Euroopa meistrid organiseerimises

Mäggi sõnul ongi organisatoorne pool olnud Eesti trump. «Organiseerimises oleme Euroopa meistrid,» lausus Mäggi. «Paraku sportlikul tasemel meil praegu profisportlasi pole. Kui Venemaal on näiteks umbes kümme mängijat, kes elatuvad ainult kabest ja teevad päevas kaheksa tundi trenni, siis meil selliseid mängijaid ei ole. Loomulikult on Eestis andekaid mängijaid, aga paraku pole neil võimalik nii palju tööd edu nimel teha,» nentis Mäggi. Tema sõnul jäävad asjad, nagu sageli ikka, raha taha.

Raha on peamine mureallikas ka järgmisel aastal, kui Eesti korraldab esimest korda maailmameistrivõistluseid. Mäggi kinnitas, et rahvusvaheline alaliit andis korraldusõiguse Eestile ja kui selleks õnnestub toetust leida, tulevad maailma tipud juba järgmisel sügisel Tallinnasse. Eestile oleks see suur samm, sest Mäggi sõnul korraldavad nii suuri turniire enamasti vaid suured riigid. Neilgi on aga omad probleemid, mistõttu valitigi seekord MMi toimumiskohaks Eesti.

«Senised korraldajad on saanud sageli kriitikat, sest mängijatele ei meeldi, kui võistlused on väga väikeses kohas. Siis on selline olukord, et kui võtad abikaasa ja lapsed kaasa, on kõik terve aja Hollandis mõnes põllupealses hotellis. Mängijal on küll tore, aga abikaasal pole midagi teha. Tallinnas peetav MM on selles mõttes eriline, et see toimub riigi pealinnas ja järgmisel aastal peaks siia tulema sadu kabeturiste,» selgitas Mäggi.


Eestlane maailma kabeliidu presidendiks

Järgmine aasta võib osutuda Eestile eriliseks veel teiseski mõttes. Nimelt lõppeb 2017. aastal maailma kabeliidu senise presidendi Harry Otteni ametiaeg. Eestis käies tunnistas Otten, et järgmisteks aastateks ta enam ei kandideeri. «Arvan, et pärast kaheksat aastat on õige aeg rongilt maha astuda. Ma loodan väga, et Janek kandideerib ja ma kindlasti toetaksin teda. Me oleme Eesti üle väga uhked ja Janek oma meeskonnaga on teinud head tööd,» kiitis Otten eestlasi.

Mäggi selgitas oma võimaliku kandidatuuri ja võitmisvõimaluste kohta, et paraku ei ole kõik Eesti alaliidu ja/või tema enda kätes. «Meil on plaan kandideerida, aga see sõltub paljudest teguritest. Võtmeküsimus on Eesti riigi toetus, sest ilma stabiilse abita ei ole sellise asja teostamine võimalik. Euroopas tegutsemiseks oleme seni saanud toetust ja loodan, et see on riigile oluline ning saame selle ka maailma liidu jaoks,» rääkis Mäggi. Tal oleks enda sõnul kandideerimise korral hea võimalus valituks saada: «Olen alates 1999. aastast olnud Eesti Kabeliidu president ja alates 2007. aastast Euroopa föderatsiooni president – selles mõttes kõik tunnevad mind.»

Uue presidendi valimine on aga tulevikumuusika järgmiseks aastaks, seni jätkab sel ametikohal Otten, kelle sõnul on maailma kabe üldine seis hetkel nii ja naa. «Vist mitte kunagi varem pole maailma alaliitu kuulunud nii palju liikmesriike, keda on praegu 70. Muret tekitavaks võib pidada seda, et Lääne-Euroopas on mõnes alaliidus huviliste osakaal vähenemas, aga positiivne on, et näeme ala juures väga palju noori mängijaid. Lisaks on viimase 5–10 aasta jooksul muutunud kabe väga populaarseks Hiinas ja näeme, et Aasia on selles osas edukalt laienemas,» analüüsis Otten olukorda.