Janek Mäggi, "Maailmamajanduse ilmategijad"

Eesti majanduse kiire kasvu taga on lisaks odavale laenurahale suures osas välismajanduse head ajad. Kas pakazuhha või võimalus?
Eesti majanduse kiire kasvu taga on lisaks odavale laenurahale suures osas välismajanduse head ajad. Leidub piisavalt neid, kes meie vastu huvi tunnevad ja võimaldavad Eestis tegutseda ettevõtetel, kelle kogu toodang läheb piiri taha. Ja kodumaal ei pruugita neist midagi teada.
Äri käib, majandus kasvab. Ometi oleme maailma kontekstis pigem sipelgad kui elevandid.
Ja meie saatus sõltub sellest, kuidas elevantidel läheb – kuidas neil tervis on –, kas nad on rahul ja õnnelikud. Praegu näib, et on.
Juhtivad lääneriigid, nt maailma teine ja kolmas majandus Jaapan ja Saksamaa on teinud viimastel aastatel peadpööritavaid edusamme. Ja seda ilma kinnisvaramullita – mida ei saa öelda nt USA ja Suurbritannia kohta.
Need, kes virisevad Saksamaa madala majanduskasvu pärast, ei tea, et masin, mis töötab 24 tundi ööpäevas, ei saagi töötada 26 või 28 tundi ööpäevas. Piirväärtus on liiga lähedal.
Tööpuudust, isegi 15%, ei saa ka teab kui suureks probleemiks pidada – äris on ju loogiline, et kui kõigile tööd jagub, ootab ees majanduslangus, vahel ka krahh. Tööpuudus on sotsiaalne probleem, mitte äriline.
Ja Saksamaa äri maksab selle probleemi nii hästi kinni, et töötuid ei olegi võimalik tööle motiveerida.
USA = pool maailma!
Laias laastus võibki majandused jagada kaheks: väljakujunenud tööstusriigid, kes moodustavad G7, ning arengufaasis suurriigid, kes hakkavad maailma majandusilma kujundama juba lähemas tulevikus.
Maailmamajanduse etalon on loomulikult enam kui 300 miljoni elanikuga USA. Maailma 1200 suurima turuväärtusega börsifirma turukapitalisatsioonist moodustavad 48% USA firmad – eesotsas General Electricu, Exxon Mobili ja Microsoftiga.
USA on 13,2 triljoni dollari suuruse sisemajanduse kogutoodanguga (SKT) ka maailma suurim majandus. Kogu maailma reklaamikulutustest tehakse USAs 44%.
Piltlikult öeldes moodustab USA poole kogu maailma majandusest.
Edasi läheb asi põnevamaks: võib-olla veidi üllatusena on teisel kohal Jaapan 5 triljoniga ning kolmandal Saksamaa 3,3 triljoni dollariga. G7sse kuuluvad veel Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Kanada. Need on riigid, kes on kujundanud maailmamajanduse trende ja sisuliselt loonud tänase ärimaailma.
Aastasadadega kujunenud maailm on aga löönud kõikuma. Hiina SKT on ostujõudu arvestades 9 triljonit dollarit ehk pea kaks korda suurem kui Jaapanil ja läheneb ohtliku kiirusega USA-le.
Aasia ajastu algus
Kuna Hiina rahvaarv on neli korda suurem kui USA oma, siis on vaid aja küsimus, millal Hiinast saab maailma suurim majandus.
Ostujõudu arvestades on tegemist võib-olla mõnekümne aastaga.
Aasias on võtmemajandusi teisigi – kõige ees rühib Samsungi ja Hyundai kodumaa Lõuna-Korea, kuid ka India on tuult tiibadesse saamas. Majanduses ei määra mitte ainult oskusteave ja efektiivsus, vaid ka turu suurus.
Seal, kus on turg, tuleb äri ise kohale – Hiina majandusmootorid on suures osa USA taustaga firmad. Tänaseks on hiinlased muidugi mõistnud, et ameeriklastele pole mõtet raha teenida – võtavad USA ja teiste lääneriikide tootmisüksused üle.
Arenevate majanduste peamine mure on oskusteabe ja töökultuuri puudus ning laiskus. Hiinlased on virgad ning esimesed kaks probleemi on ahnete kapitalistide abiga lahendatud.
Samas on näiteks Brasiilias ja Lõuna-Ameerikas “laiskus” just peamiseks põhjuseks, miks on läänemaailmaga raske konkureerida.
Saksa täpsus on legendaarne. Jaapanlaste edu taga on vaid 8 puhkusepäeva aastas. Ilma musta tööta ja käiseid üles käärimata ei ole ükski majandus edukaks saanud.
Eesti võimalus ei ole kindlasti mitte võimalikult väikeste kuludega tootmine (milles Aasia rahvad on meist kordades paremad), vaid lisaväärtusega teenuste müük.
Meie võimalikud ekspordimahud on nii väikesed, et mõne ukse oma kaupade mahamüümiseks leiame me kindlasti.
Toodete puhul aga määrab siiski kõige rohkem hind. Teenuste puhul määrab paindlikkus ja personaalsus.
Seda ei suuda keegi 5000 või 10 000 kilomeetri kauguselt pakkuda.