Loome, korraldame ja arendame suhteid klientide, kolleegide, meedia, valitsusasutuste ja avalikkusega juba üle 20 aasta

Janek Mäggi: "Miks osta aktsiaid?"

211
18.04.08, SL Õhtuleht, Janek Mäggi: "Miks osta aktsiaid?"

Rahateenimiseks on palju võimalusi: minna tööle; saada pärandus või lotovõit; investeerida ja teenida selle pealt, et me anname oma raha kellelegi teisele kasutada.

Viimane võimalus on ühest küljest kõige vähem pingutustnõudev, kuid samas ka kõige riskantsem. Lisaks sellele, et võib palju teenida, võib ka palju kaotada.

Kui vaadata Eesti börsimiljonäride edetabeleid, võib jääda mulje, et investeerides on võimalik saada väga kiiresti püsti rikkaks. Ühest küljest on see tõsi.

Ainus võimalus väga palju raha teeninda on ettevõtlus. Mitte ühelegi palgatöötajale ei maksta rohkem raha kui ettevõtte omanikule. Olgu see omanik siis nii väike kui tahes. Olgu tal kas või ainult üks aktsia.

Aktsiate hinnad ongi seepärast reeglina väga kallid, et aktsia annab õiguse saada ettevõtte kasumist oma osa ning selle kasvupotentsiaal võib olla meeletult suur. Isegi nii peadpööritav, et see ületab ka kõige suuremate optimistide ootused.

Näiteks Microsofti aktsiat on läbi ajaloo peetud väga kalliks ja ülehinnatuks, kuid ettevõtte suutis 15 aastat järjest kasvada enam kui 50% aastas. Iga kord, kui Microsoft oma majandustulemused avalikustas, tundus Microsofti aktsia pööraselt odav ja sööstis raketina üles. Aktsiate rikkalikke potentsiaale pakkuv omadus on, et nende hind võib kasvada igal aastal mitu korda, erandjuhtudel ka 10 või 100 korda.

Ajalugu õpetab, et keskmine tootlus on 12%

Alati muidugi elu nii ilus ei ole. Ettevõtteid, mis on erakordse tulevikuperspektiiviga, tuleb siiski tikutulega taga otsida ning tuleb osata neid tulevikuperspektiive näha ja ette tunnetada.

Ajaloos on aktsiate pikaajaline keskmine tootlus olnud 12% ümber, mis on oluliselt enam kui deposiidi intress, kuid ei midagi väga erilist. Investeerides 100 000 krooni, on aasta möödudes selle portfelli väärtus tõenäoliselt 112 000 krooni. Vahel on mõnusam see raha eluks vajalikele asjadele ära kulutada kui oodata, et saaks veel rohkem kulutada.

Selleks, et saada absoluutnumbrites märkimisväärset võitu, on vaja investeerida suuri summasid. Või investeerida ettevõtetesse, mis teevad läbi meeletu kasvu. Paraku on algajal investoril suurte summade investeerimisvõimaluseks vaat et ainus võimalus laenu võtta. Kuid see on väga riskantne. Teisalt: leida üles ning ära tunda ettevõtted, mis on nõus oma tulevikupotentsiaali odavalt ära andma, on samuti keerukas. Sellistele firmadele ei pääse lihtsalt ligi.

Kui rääkida aktsiatesse investeerimisest, siis kuldreegel on, et aktsiatesse võib paigutada raha, mille täies ulatuses kaotamine ei ole ülemäära suur tragöödia. Maailmas on palju juhtumeid, kus näiliselt edukad ettevõtted on lõpetanud pankrotiga ja viinud kaasa kogu aktsionäride vara. Ameerika energeetikafirma Enron näiteks. Võrreldes füüsilisest isikust ettevõtjaga, kes vastutab äri tehes kogu oma varaga, on aktsionäril muidugi eelis – ta võib kaotada halvimal juhul kogu sissepandud omakapitali.

Riskiga, et börsil võib aktsiatega kaotada kogu tehtud investeeringu, peab iga investor arvestama. Enamasti nii hullult ei lähe, kuid üle poole investeeritud raha kaotamine on suhteliselt tavaline isegi Eestis.

Hajuta riski, sest igal rindel ei vea

Investeerida on mõtet ka väiksemaid summasid, kui eesmärk ei ole rikkaks saamine, vaid oma vaba raha mõistlik paigutamine. Sest pangakontol seisev raha mitte ainult ei teeni midagi, vaid ka kaotab oma väärtust. Inflatsioon sööb iga krooni nagu näljane rott. Aktsiapaigutused seisavad reeglina päris hästi inflatsioonile vastu.

Üksikute aktsiate riskantsusest tulenevalt on mitu võimalust, kuidas riski hajutada. Üks võimalus on koostada aktsiaportfell ja osta mitte ainult ühe, vaid mitme ettevõtte aktsiaid. Eestis näiteks Eesti Telekomi aktsiate kõrval ka Tallinki või Tallinna Kaubamaja omi.

Lisaks ettevõtte riski hajutamisele saab osta ka erinevate riikide ja piirkondade aktsiaid. Enamasti ei satu ettevõtted ja riigid kunagi kõik korraga raskustesse või ei lähe pankrotti ning isegi kui üks ettevõte saab kõvasti kannatada, ei ole rahakaotus hajutatud portfelli korral proportsionaalselt kuigi suur.

Börsiaktsiate eelis on see, et neid saab vabalt ja suvalisel ajal müüa ning juurde osta. Kui nt kuu lõpus selgub, et osa palgast jäi järele ja selle võiks kuhugi paigutada, võib alati selle aktsiatesse paigutada. Kuid aktsiatega, mis ei ole börsil, on tehingute tegemine väga keeruline ja aeganõudev. Mitte ainult ostmine, vaid ka müümine. Nad ei ole likviidsed.

Neil, kes ise aktsiaturgude liikumisse väga süveneda ei viitsi, on sobiv investeerida fondidesse. Fondides koostavad portfelli professionaalid, kes püüavad kokku panna erinevatest aktsiatest kõige suurema tootlusega koosluse. Ainus miinus seejuures on asjaolu, et fondihaldurid võtavad selle töö eest ka tasu. Kes arvab, et suudab ise nutikam olla, hoiab selle raha kokku.

Aktsia väärtus sõltub tulevikust

Aktsiatesse investeerimisel tuleb hoolega järgida trende, mis majanduses toimuvad. Kui majandus tõuseb, tõusevad ka aktsiad. Kui majandus langeb, langevad ka aktsiad. See ei ole muidugi alati kõikide aktsiatega nii, aga see on üldine trend, millega tasub arvestada.

Aktsiahinnad on väga sõltuvad turul valitsevatest meeleoludest. Eestis on kaks kogumust, mil turgude meeleolu on väga muutunud. 1997. aastal tundus meile, et aktsiad on väga ülehinnatud ja usk aktsiatesse kadus. Hinnad kukkusid kordades. Nüüd teame, et juba mõne aasta möödudes turg stabiliseerus ning hinnad tegid kohati suurema ralli üles kui oli langemine.

Praegu on sarnane olukord kinnisvarasektoris. Usk on ära kadunud. Praegu on kinnisvarasektori aktsia hinnad väga odavad ning sinna investeerida on riskantne – võivad kukkuda veelgi.

Samas, kindlasti muutub ka see meeleolu ja juba mõne aasta möödudes on olukord paika loksunud. Nagu 1997. aasta kriisist võitsid kõige rohkem need, kes oskasid turu trende ette näha või vähemalt tunnetada, läheb see nii ka nüüd.

Investeerimine on usk helgesse homsesse. Aktsia puhul ei osta me mitte konkreetset ettevõtet ja selle suurt minevikku, vaid usku selle helgesse tulevikku. Nick Leeson lasi kontrollimatu kauplemisega kolinal põhja Inglismaa ühe vanema panga – Barings panga. Väärikas ajalugu ei ole aktsiaostuotsuse puhul argument, loeb vaid võimas tulevik.

Alati tuleb uurida ka hinda

Investeeringute tulevikku suunatust rõhutab asjaolu, et enamik kiiresti väärtust kasvatavaid valdkondi on n-ö tulevikualad. Kui tuua mõni eeskuju, siis väga võimsalt tuli börsile Google, mis on tuttav küllap ka peaaegu kõigile eestlastele. Kui ettevõte tuli börsile, arvasid kõik, et aktsia hind on väga kallis, kuid sellest hoolimata on see kasvanud mõne aastaga kordades.

Revolutsioonilised valdkonnad on need, kus turg ei suuda kasvupotentsiaali ette aimata. See on põhjus, miks Skype õnnestus väga kõrge hinnaga maha müüa. Rahvusvahelised suurfirmad püüavad alati alla neelata firmasid, mis nende turuväärtust oluliselt kasvatavad.

Ainult perspektiivist muidugi ei piisa. Enamasti püüavad ju kõik investorid osta ainult selliseid aktsiaid, mis kasvavad meeletu kiirusega. Siis juhtub tihti, et turg loob ettevõttest popstaari, kes aga ei suuda oma fännide ootusi täita. Siis sünnivad uudised nagu

Nokia kasum jäi oodatule alla", kuigi ettevõte teenis rohkem kasumit, kui oli lubanud – analüütikud aga eeldasid veel rohkem.

Seepärast võib vahel õnnestuda ka traditsioonilistes valdkondades päris hästi teenida. Maailma rikkaim mees ja esiinvestor Warren Buffett on öelnud, et tema püüab osta just neid aktsiaid, mis on mingil põhjusel alahinnatud, kuid millel võiks olla hea tulevikuperspektiiv.

Edukaks investoriks saavad reeglina need, kes käituvad isepäiselt ja kellel on õnne. Sest enamiku kuldsete aktsiate väärtus on mingil hetkel väga madal, see hetk aga tuleb ära tabada. Ja sageli on seda hetke peaaegu võimatu teada. See on sisetunde ja õnne küsimus.

 

"