Janek Mäggi: “Riigimehed” avab keskmise eestlase loomuse

Tõelistele riigimeestele (keda on kindlasti vähemalt pool nendest, kes ennast selleks peavad), soovitan aga "Riigimehi" huviga vaadata. See näitab väga hästi, millised on oma loomuselt ja olemuselt teie n-ö keskmised valijad. Nagu vend Johannes “Viimses reliikvias” üles: “Siis ehk jumal annab teile andeks, et te kõik olete joodikud, vargad, liiderdajad, laiskvorstid, taignapead!”

Taavi Teplenkov on rohkem riigimees kui enamik võtmepositsioonidel riigimehi kokku. Tema anne torkas silma juba nooruses, kui ta tegi Mornas oma esimesi samme teel suurde poliitikasse.

Töö kohalikus omavalitsuses oli talle heaks hüppelauaks sotsiaalse sidususe ministri väärikale ametikohale. Taavis on seda sära, empaatiavõimet ja enesekindlustust, mida Eesti poliitikas kohtab haruharva. Ta on täht, kelle ennastsalgavaid tegusid näeme kindlasti tulevikus veel ja veel – nii Eestis kui ka Euroopas.

ETVs alanud telesari “Riigimehed” on tabav. Ta ei naeruväärista, vaid näitab asju nii, nagu nad paistavad. Ja nad paistavad sageli vildakad ja äraspidised. Tühjad. Kõige tühjemad paistavad nad just poliitikas (kuigi teised elualad on samasugused, saavad nad lihtsalt vähem rambivalgust). Omavahel öeldes on sellest kahju, et suursugusest, vaimset pingutust nõudvast tööst on saanud halenaljakas jant. Miks? Sest Oma Isiklik Sotsiaalse Sidususe Minister on absoluutselt igas Eesti erakonnas – ja suuremates on neid koguni mitu. 12 häält. Maja põllul. Vähemalt kolm klaasi veini ülearu.

Kristen Michal ütleb, et poliitikud loevad ajalehti hoolega ja kriitika, mis meediast vastu vaatab, läheb hinge. Paraku ei ole kriitika sugugi mitte valimatult lahmiv ja halastamatu, enamasti on ta asjakohane ja avab (kuigi alati mitte 100% täpselt) asjade olemuse.

Rootsi kuninga hiljutine juhtum näitab, et silmakirjalikkus ei ole omane üksnes Eesti broileritele ja partidele, vaid ka siniverelistele. (Näilise) musterpereisana saatis Carl XVI Gustav minema üheöösuhtega vahele jäänud väimehekandidaadi, kuna puhkenud seksiskandaal mõjus halvasti monarhia mainele. Peale isikliku patuelu ülestunnistust tõuseb aga kuningakoja käitumine väimehe skandaali ajal hoopis teise valgusesse.

Ma ei usu, et on lihtne leida inimest, kelle elu tundub kogu ühiskonna jaoks täiuslik ja ideaalne. Kuid riigimeestelt ja –naistelt ootame ausust, siirust ja avatust. Me tahame teada, kes nad on, kellega nad sõbrustavad ja kellega elavad. Isegi seda, mida nad öösiti teevad. Kui statistika järgi on rootslastel Euroopas elu jooksul kõige enam (seksuaal)partnereid, siis miks arvab Rootsi ühiskond, et kuningas ei ole selle ühiskonna osa? Ja miks arvab kuningas, et tema alamad ei ole piisavalt silmakirjalikud, et seda, mida nad endale lubavad, talle ei luba?

Riigimees võib samuti juua (ennast täis), vahetada naisi (või üle aisa lüüa) ja ihaldada kõige uuemat, musta värvi Mercedest. Sest kui ühiskond seda ihalust endale lubab, siis miks ei või seda endale lubada poliitik, kes on sellesama rahvaesindaja? Riigimehed ei peegelda meile mitte ainult 101 riigikokku pürgiva poliitiku stereotüüpset nägu, vaid meid, eestlasi tervikuna.

Ma ei tea, kas Ott Sepp stsenaristina on mõelnud sellele, et ta avab eelkõige keskmise ennast täis eestlase olemuse. Kes ei pruugi olla üldsegi rumal, kuid kes arvab, et ta on teistest parem ja seetõttu on talle lubatud palju rohkem, et mitte ütelda kõik. Ning kui ühel hetkel selgub, et ta ei olegi midagi enamat kui täiesti tavaline keskpärane taignapea, on veel kuri ka, kui keegi avalikus ruumis seda talle ütleb!

Tõelistele riigimeestele (keda on kindlasti vähemalt pool nendest, kes ennast selleks peavad), soovitan aga Riigimehi" huviga vaadata. See näitab väga hästi, millised on oma loomuselt ja olemuselt teie n-ö keskmised valijad. Nagu vend Johannes “Viimses reliikvias” üles: “Siis ehk jumal annab teile andeks, et te kõik olete joodikud, vargad, liiderdajad, laiskvorstid, taignapead!”

Meie, valijad, ei ole kahjuks põrmugi paremad, kui meie riigimehed – me ei saa neilt nõuda enam, kui me nõuame iseendilt. Enamik meist ei saaks isegi 12 häält. Mõni saaks ainult ühe – enda oma.