Andres Reimer: pühkigem suu LNG terminalist puhtaks!

Jutt läbirääkimistest Soome ja Lätiga, et rajada regionaalne LNG terminal, on nagu lõputu küünlapäev, kirjutab kommunikatsioonibüroo Powerhouse konsultant, endine majandusajakirjanik Andres Reimer.

Eestil pole mitte mingisugust võimalust oma ettevõtete ja elanike gaasiga varustamiseks LNG ujuvterminali saada, sest poliitikutel ja ametnikel puudub selleks reaalne tahe. Vastupidised jutud kujutavad endast kahjuks avalikkusele puru silma ajamist.

Kui majandusministeeriumi kõrged ametnikud jutustavad läbirääkimistest regionaalse terminali rajamiseks Soome ja Lätiga, siis lahendusele see millimeetritki lähemale ei vii. Tegemist on „Lõputu küünlapäeva“ stsenaariumiga, millest erineb see, et peategelane ei arene.

Rõivasel tõmmati müts üle silmade

Eesti poliitika tipud jätavad seljataha rea fiaskoga lõppenud läbirääkimisi naaberriikidega. Esimese obaduse ülimalt olulise terminali rajamisele andis peaminister Taavi Rõivas, kes 2014. aastal loobus Euroopa Liidu tasemel juba kokku lepitud eesõigusest Soome kasuks.

Rõivas võttis terminali rajamise teema majandusministeeriumi haldusalast enda kui peaministri otsejuhtimise alla, mis oli kohutav viga. Soome kogenud peaminister Alexander Stubb tõmbas Helsingis toimunud kohtumisel Rõivasel soni üle silmade nina peale.

Eestlased seati fakti ette, et kui me LNG terminali rajamise eesõigust Soomele ei loovuta, siis soomlased Balticconnectori gaasitoru rajamist ei toeta. Loodi fatamorgaanalik kujutus, justkui Eesti ja Soome vaheline gaasitoru oleks meie energiajulgeoleku oluliseks tagatiseks, sest Soomes asuvat suured maagaasi hoidlad. Kuid Soomes pole maagaasi hoidlaid ja põhjanaabrite käsutuses pole rohkem maagaasi, kui venelased torudesse pumpavad.

Eesti energiajulgeolek ei sõltu Balticconnectorist, küll aga Soome julgeolek. Soome sai ühenduse Läti maa-aluse gaasihoidlaga, mis tagab, et nende varustamine maagaasiga jätkub, kui venelased peaksid mõnel külmal talvel kraani logistama hakkama. Selliseks kujuneb ilmselt eelolev talv.

Soomlastel polnud LNG terminali rajamise kavatsust, sest lubatud tähtajaks 2016. aastaks rahastamistaotlust ei esitatud. Ainuke, kes terminali rajamisega viivitusest võitis, oli Gazprom.

Eesti ei suutnud kätte võidetud LNG terminali rajamise õigust taas kasutada. Üks pooljuhuslik kommunikatsiooni mikroskandaal, mille üksikasju pole mõtet siinkohal avada, näitas, et Stenbocki majas ei teatud gaasi teemast ööd ega mütsi.

Ratasel tõmmati müts üle silmade

Leedulased tegutsesid konkreetselt ja tulemuslikult, kui avasid 2014. aastal Klaipedas LNG terminali, rikkudes kõiki Euroopa Liidu tasemel sõlmitud kokkuleppeid ja turureegleid.

2017. aasta alguses võõrustas verivärske peaminister Jüri Ratas oma Balti kolleege Kultuurikatlas, et allkirjastada Rail Balticu kokkulepe. Leedu peaminister, poliitikas sooldunud Saulius Skvernelis tegi nüüd Ratasega sama, mida Stubb paar aastat varem Rõivasega.

Skvernelis tuli välja blufiga, lubades raudtee ehitamise põhja lasta, kui Eesti keeldub Klaipeda terminalile regionaalse staatuse andmisest. Edukast tippkohtumisest huvitatud Ratas ilmselt ei andnud endale aru, millise karuteene tegi, kui teatas, et teemat tasub kaaluda. Naiivsest külalislahkusest kantud avaldusest piisas, et taas avada juba ammu valu ja vaevaga lõpetatud läbirääkimised. Kuigi tänaseni pole kokkuleppeid sündinud, käsitleb turg Klaipeda terminali automaatselt kui regionaalset, sest muud pole.

Nüüd siis taas, lubage naerda, räägitakse läbirääkimistest. Poisid ja tüdrukud, kui te päriselt tahate Eesti energiajulgeolekut LNG terminali rajamisega kindlustada, siis otsustage kohe ja tehke kohe. Küll pärast saate läbirääkimistelaua taga jutukest veeretada.