Janek Mäggi: Moslem USA presidendiks

Uue maailma väljakutse ei ole mitte sõda terroristide vastu, vaid liigikaaslaste äratundmine ja rahvusvahelisse ühiskonda lõimimine. Kui omal ajal ei oleks neegrite suhtes uut poliitikat rakendatud, ei oleks Barack Obamast saanud mitte kunagi USA presidenti. Kunagi võtab aga tema koha sisse moslem – praegu elab USAs 37 miljonit mustanahalist inimest ning juba 15 miljonit kiiresti sigivat asiaati.

Öine salaoperatsioon Osama bin Ladeni tabamiseks pidi välja kukkuma midagi Pearl Harbouri rünnaku sarnast jaapanlaste poolt 7. detsembril 1941. Ootamatu. Võimas löök! Otse tagalasse. Kuid kukkus välja nagu suure pere isa brutaalne ja labane demagoogiliste valede saatel mahalaskmine ja merre heitmine.

Barack Obama oleks nagu isiklikult tabanud (loe: tapnud) portselanipoes möllava endast väljas isaelevandi – nii innukas ja elevil oli Neeme Raud, kui ta varahommikul Eesti Raadiole sündmusest otse Ameerikast ülevaadet andis. Ameeriklased kasutasid sõna «kill» ehk tapma. Kuigi Osama bin Laden paistis oma 10aastase meediategelase karjääri ajal silma pigem propagandistlike läkituste kui suure terroriorganisatsiooni juhina (mida ta võis samuti olla). Muidugi ei ole mõtet ülearu arutada, kas oleks pidanud USA «esivaenlase» kohtu ette tooma või oli õigem ta perekonna juuresolekul kohe kohapeal maha lasta. Sest kui ameeriklased ise olid täiesti veendunud, et tegemist on mehega, kes on süüdi tuhandete ameeriklaste hukkumises, siis nende «õiglustunne» sellist pattu ei andesta.

Õigus on ju mõlemal poolel!

Ameeriklaste puhul tuleb tähele panna, et suur osa ameeriklastest on kristlikud fundamentalistid. Üks selle suuna esindaja oli ka George Bush. Nad on sallimatud, agressiivsed, oma õigust taga ajavad – ehmatavalt küünilised ja iseteadlikud. Nad on sama ohtlikud kui islamifundamentalistid või ateistlikud fundamentalistid (kes just Eestis on mõningal määral levinud – me oleme ju Euroopa kõige uskmatum maa, kui uuringutes kindel olla).

Milles nende oht seisneb? Kui piibli sõnu kasutada, siis nad pindu venna silmas märkavad, aga palki oma silmas ei pane tähele. Ameerika-viha põhjus ei ole mitte ainult kadedus nende õitseva majanduse ja küllusliku rikkuse pärast, vaid suures osas absoluutse tõe monopoliseerimise pärast. Parem, kui sa oled nagu meie. Ja kui sa ei ole, siis on parem, kui sa selleks saad. Ja võimalikult ruttu.

Me võime vaadelda Osama ja Obama (kui kaunilt kokkukõlavad nimed!) juhtumit mõlemalt poolt ning järeldada, et mõlemal poolel on oma tõde. Paljud rahvad tunnevad jõuetust koka-koolamaa ees, nagu USA tunneb jõuetust terroristide ees. Ühest küljest ei olnud «ilus» WTC torne tuhaks muuta, kuid ei ole «ilusad» olnud ka piinamised ja tapmised, mis on kujunemas USA rahvusvahelise kuvandi pärisosaks.

Neegrist sai inimene, moslemist saab ka

Kes on käinud näiteks pühal maal ja seal kohalike inimestega suhelnud, teab, millist valu ja ahastust põhjustab pidev hirm terroriaktide ees. Ning sõjas kehtivad sõja reeglid. Me võime aeg-ajalt juute või ameeriklasi «jõhkruse» pärast hukka mõista, kuid teisest küljest on maailmas palju inimesi, kes ei mõistagi muud keelt kui automaadivalangut.

See, mis Osamale tundus õiglane, ei tundunud õiglane Georgeile ega Barackile ja vastupidi. Põrkusid tõed ja ma olen üsna kindel, et mõlemad on need viimased kümme ärevat aastat jäägitult ja siiralt uskunud, et neil on õigus. Fundamentalismi olemus ongi oma tõe absoluutne ülimuslikkus. Ameeriklased olid ära teeninud terrorirünnaku (arvas Osama) ning bin Laden surma (arvas Obama). Muidugi on ameeriklaste sõjad Aasias «mõõk ühes, piibel teises käes» nn ususõjad. Ja usu all ei pea ma silmas usku Jumalasse, vaid usku kui veendumusi. Täpselt sama ususõda pidas ka bin Laden – kuigi tema isiku mõjukuse kohta on info pigem müstifitseeritud – et oleks olemas «esivaenlane», kelle hukkamine peaks kaasa tooma õnne või vähemalt olema oluline samm selle õnne poole.

Kas ameeriklased käitusid bin Ladeniga moraalselt ja õiguspäraselt? Kindlasti! Sest just nemad kehtestavad (vähemalt niikaua kui Hiina ei ole seda kohta sisse võtnud) maailmas moraali ja õigust. Selline, nagu neile õige tundub, on tõe ja õiguse etalon. Lääne jaoks. Kuni orjakaubandus oli lubatud, oli see läänemaailma norm. Kuigi vaieldi ka siis ja palju. Ameeriklaste käitumine moslemifundamentalistidega on olnud sarnane kunagiste neegerorjadega. Täna ei kujutaks keegi inimkaubandust nt New Yorgis või Washingtonis ka oma kõige halvemas unenäos ettegi, kuid oli aeg, kus võimud kiitsid selle käitumisnormi heaks.

See, kuidas täna läänemaailm end kaitseb, võib 300 aasta pärast olla sama halb unenägu kui täna on neegrikaubandus ning selle tänaseni kestvad tagajärjed. Barack Obama on üks selle «moraalse ja õiguspärase» aja tagajärg. Mees, kelle juured on kunagi oma algselt kodumaalt lahti kisutud.

Ameeriklastele, kelle raha peale on kirjutatud «In God we trust», on usk ja piibel pühad. Kuigi üks kümnest käsust ütleb, et sa ei tohi tappa, kehtib see liigikaaslase kohta. Täpselt samuti vaatavad moslemiterroristid. Uue maailma väljakutse ei ole mitte sõda terroristide vastu, vaid liigikaaslaste äratundmine ja rahvusvahelisse ühiskonda lõimimine. Kui omal ajal ei oleks neegrite suhtes uut poliitikat rakendatud, ei oleks Barack Obamast saanud mitte kunagi USA presidenti. Kunagi võtab aga tema koha sisse moslem – praegu elab USAs 37 miljonit mustanahalist inimest ning juba 15 miljonit kiiresti sigivat asiaati.