Töö ei maksa Eestis midagi

Hea elu sünonüüm ei ole ei raha ega kultuur. Kuid kui raha ei ole, ei sünni kultuuri ning kui kultuuri ei ole, ei tee ka raha.

Eestis on pööraselt odav elada. Maailmas on vaid kaks riiki, kus käibiva raha ostujõud on The Economisti Big Mac indeksi järgi veel suurem kui Eestis – need on Ukraina ja Hongkong. Eesti jagab Sri Lankaga 3.-4. kohta. Euro ostujõud Eestis (just Eestis, mitte kogu euroalal) on dollari suhtes –52% alla hinnatud.

Muidugi, kui me läheme poodi, leiame seal hindu, mis on kõrgemad kui Saksamaal või Hollandis. Suur osa kaupadest on imporditud ning neid ei olegi võimalik oluliselt odavamat müüa. Kaupade tootjatele on makstud lihtsalt kordades kõrgemat hinda, kui makstakse sama töö eest Eestis.

Kuna Eestis on tööjõud erakordselt odav (võrreldes eurotsooni riikidega, eriti juhtriikide Saksamaa ja Prantsusmaaga), on siin odavamad ka teenused. Juuksuris ja hambaarsti juures kulub vähem raha kui Soomes või Hispaanias. Eestis ei ole väiksed palgad mitte ainult õpetajatel, vaid peaaegu kõigil inimestel – kui vaadata keskmist palka – üksikute eranditega.

Norra palgad ja Eesti hinnad?!

Selleks, et maksta inimestele paremat palka, on vaja tõsta hindu. Ühiskondlikud arutelud kipuvadki sageli vaatama vaid medali ühte külge – nt «toiduainete hinnad on tõusnud ennekuulmatutesse kõrgustesse!» – kuid unustavad ära teise, et kõrgemate palkade ainsaks allikaks (kui tööd tehakse efektiivselt, mida Eestis vähemalt erasektoris reeglina ka tehakse) on hinnatõus. Kui hinnatõus ei meeldi, ei tohi oodata ka palgatõusu.

Eesmärk on selge – tõsta Eesti inimeste elukvaliteeti. Inimarengu indeksi järgi on Eesti 81,2 punktiga 100 võimalikust 33. kohal maailmas (üle 80 punkti näitab väga kõrget inimarengut). Esimene on Norra 93,8 punktiga. Riik, mille raha on maailmas kõige ülehinnatum – 103% võrreldes dollariga.

Kõik, kes Norras on käinud, teavad nende absurdseid hindu (võrreldes meiega). Kuid majandus võib toimida ka nii – endale maksame kõrgeid palku, mis kõrgeid hindu tasakaalustavad, kuid välismaalastelt võtame ära kõik raha, mis neil on. Ka Rootsi kroon on 95% üle hinnatud ja sellega maailmas Norra järel 2. kohal. Hinnad on kõrged, kuid kõrged on ka palgad ja elukvaliteet.

2007. aastast on Eestis paljud hinnad langenud täiesti põhjendamatult. Ehitussektori kollaps puudutas valusalt ka kõiki teisi eluvaldkondi. Erasektoris on efektiivsus tänaseks väga kõrge, kuid tulu sellest madal. Eriti väikeste ja keskmiste ettevõtete puhul, kus on tihe konkurents.

Ilma rahata ei jõua kuhugi

Töötajana ei peaks me madala palgaga nõustuma. Kui aga töötu naabrimees ukse taga ootab ja kõigega nõus on, ei võimalda see tööandjal hindu tõsta, sest kui tema konkurent müüb palju odavamalt, ei oleks turuolukorda eirav hinnatõus kuigi kestlik.

See, et Eestis on odav elada, ei tähenda, et siin on kindlasti ka hea elada. Hea elu sünonüüm ei ole ei raha ega kultuur. Kuid kui raha ei ole, ei sünni kultuuri ning kui kultuuri ei ole, ei tee ka raha. Täna on Eestis siiski peamine häda selles, et me ei teeni eriti midagi.

Ülikoolis on popim õppida avalikku haldust kui ärijuhtimist või majandust. Klientidega ei taha keegi tegelda (teenust osutada), kõik tahavad kliendid olla (teenust saada).

Positiivseid märke siiski on. Eestis sellel aastal asutatud enam kui 15 000 uut ettevõtet on rekordiline. Väike rahanälg on juba tekkimas, kuigi mitte veel nii tõsine, kui 80ndate lõpus ja 90ndate alguses. Ühiskonna vaimsele tervisele mõjub hästi, kui inimesed peavad ettevõtlust ja erasektorit eriti nooremas eas arendavaks ja väljakutseid pakkuvaks töökohaks. Nagu USAs, Hiinas ja Jaapanis.

Eesti ühiskonna piduriks on kiretu «olemine», mitte soov luua midagi uut ja enneolematut. Jaapani käes on ühest küljest küll riigivõla maailmarekord 2010 – 199,7% sisemajanduse kogutoodangust (Kreeka oli hõbedal 147,3%, kellele järgnesid Itaalia, Island, Portugal, Iirimaa, Belgia ja Prantsusmaa – ühesõnaga Euroopa), kuid teisest küljest on Jaapani kulutused uuringutele ja arendustegevusele maailmas USA järel 2. kohal ning 2006–2008 võetud patentide arvult, keskmiselt 141 203 aastas, on nad teisel kohal olevatest ameeriklaste 82 284 patendist peajagu üle.

Enamik suuri varandusi on tekkinud võõrkapitali abiga (laen, aktsiate müük). Ning paljud varandused on hävinud, kuna raha on lihtsalt ära söödud. Nagu Kreekas. Ainult ettevõtlus saab riiki uut raha tuua. Ettevõtluse arendamiseks tasub hallatavate riskide piires laenu võtta. Eestis tasub seda eriti teha, sest töö on odav ja raha ostujõud erakordselt suur.