Loome, korraldame ja arendame suhteid klientide, kolleegide, meedia, valitsusasutuste ja avalikkusega juba üle 20 aasta

Janek Mäggi: Savisaar suutis torgata nii, et vastane jäi kraedpidi seina külge rippuma

Edgar Savisaar jääb Eesti poliitikataeva kirkaimate tähtede esirivvi tänu oma silmatorkavale töövõimele, andele ja õnnele – talle oli taevaisa kõike kolme jaganud kamaluga ja ülirohkesti.

Kuid lisaks kõigele oli ta tähelepanelik ja osav teekaaslane, kes oskas särada, inimesi võluda, teha sõpru.

Mäletan hästi, kui mul oli kabe Euroopa meistrivõistluste jaoks hädasti lisaraha vaja. Otsustasime küsida lisaks kultuuriministeeriumile (kes ka andis) ka Tallinna linnalt.

Edgar (või tema sekretär) määras kohtumise minu 35. sünnipäevale (2008), õhtul kella 16ks. Olime elus vaid korra varem kohtunud Ühispangas, vahetanud paar lauset, ca 10 aastat enne seda tähendusrikast päeva.

Ta hilines pool tundi, kuid siis tuli 35 punase roosiga ja ütles: „Janek, tüdrukud ütlesid, et sul on täna sünnipäev! Palju õnne! Mäletad, kuidas me seal Aini (Hanschmidti) juures juttu puhusime!“ Tal oli fenomenaalne mälu.

Siis kuulas ta 1,5 tundi kabejuttu ja küsis: „Palju sul raha juurde vaja on?“ Seletasin ära, saime kõik, mis puudu. Sellest ajast toetas ta pikki aastaid kabet, käis võistlusi avamas, tänu tema toele oli 2007–2017 Tallinnas Euroopa kabeföderatsiooni peakontor ja 2017–2021 maailma kabeföderatsiooni peakontor. Saime minu poolt vaadates headeks sõpradeks, käisin ka kaks aastat tagasi tema 70ndal sünnipäeval.

Kui Carmen Kass oli Eesti maleliidu president ja mina Eesti kabeliidu president, siis küsis Edgar: „Mis sa arvad, Janek, kumb saaks rohkem hääli – kas maleliidu president või kabeliidu president?“ Mina pakkusin viisakalt, et maleliidu president. Edgar kahtles, muiates, et kas ma ikka mõistan poliitilist võimekust piisavalt hästi.

Savisaarel oli erakordne võime inimesi oma isikliku tähelepanuga lummata, mis on poliitikas täiesti erakordne.

Tema tekstid ja kõned olid retooriliselt täpsed, sõnaosavad, mõtteselged, õnnestunud. Ta suutis ütlemise ajal ka mõelda, ta lõi sõnumi olude muutudes uuesti või täiendas seda. Ta suutis torgata nii, et vastane jäi kraedpidi seina külge rippuma ja – ükskõik kui palju ta siputas – enam lahti ei saanud.

Savisaar oli ülimalt veenev esineja, isegi kui sa tema sõnumiga ei nõustunud. Ta oli julge, enesekindel ja võidujanune. Tema isikuomadused tõid talle pöörast edu. Mõningane konfliktsus tulenes peamiselt sellest, et absoluutses tipus olevaid inimesi tahetakse ära kasutada ja see talle ei meeldinud. Kindlasti lahkub koos temaga suur kamakas Eesti taasiseseisvumisaegset mälu, mis on asendamatu.

Sügav kaastunne kõigile Edgar Savisaare lähedastele.