Janek Mäggi: "Euroopa tähtis tee Eestisse"

Kui Euroopale tundub, et Eesti on olemas, siis me olemegi olemas. Praegu oleme pigem teel olemas olemise poole.

Eesti on Euroopa kaardil koht, mille paljud suurrahvad peavad ikka ja jälle üles otsima ning leidma tee, kuidas siia jõuda. Sest Eestis toimub palju asju. Suuri asju. Näiteks suusatamise MK-etapid või iluuisutamise Euroopa meistrivõitlused, kui rääkida viimase aja sündmustest. Eesti elab ja tegutseb.
Me teeme päris palju tööd selleks, et meid väljaspool Eestit tuntaks. Kuid kõige rohkem saame kasu sellest, kui toome Euroopa endale koju külla. Ma usun, et Eurovisiooni lauluvõistlus 2002. a Tallinnas tegi tee lahti — me saame sellega hakkama. Mida rohkem ja sagedamini me selliseid asju ette võtame, seda parem.

Sähvatuste asemel vajame pikemat valgusvihku

Üks asi on see, kui mõni suur rahvusvaheline meediakanal Eesti saavutusi kiidab. Teine asi on, kui sakslased, prantslased, inglased, itaallased ja teised Euroopa suurriikide tavakodanikud on siin käinud ja peavad Eestit lahedaks. Selleks peab Eestis toimuma selliseid üritusi, mis toovad rahva kokku ja millel on rahvusvahelist kaalu.
Me oleme ise üsna vaimustatud oma laulupidudest. Tore. Aga laulupidu jälgib telepildi vahendusel pigem mõnisada tuhat inimest, mitte miljonid. Laulupidu on kui külasimman, mitte olümpiamängude avatseremoonia või jalgpalli MM-finaal. Üritused, mis toovad Eestisse palju inimesi, seda ka tänu teleriekraanile, on meile palju parem reklaam kui ükskõik millise poliitiku õnnestunud kõne europarlamendis või isegi mõne tubli sportlase erakordne olümpiavõit.
Need on sähvatused. Mitmepäevane üritus Eestis on valgusvihk. Kusjuures, ürituste korraldamine võib-olla palju efektiivsem kui mõne superrajatise ehitamine, mis võiks meile tuua hordide kaupa ka kultuuri- ja meelelahutusturiste. Sest sa võid ju ehitada midagi Eiffeli torni laadset, kuid puudub igasugune garantii, et sellest ka Eiffeli torn saab. Iluuisutamise EMi ja Euroopa filmiauhindade gala puhul on see garantii juba ette olemas.

Määrav pole ainult raha, vaid ka emotsioonid

Muidugi nõuab see kõik raha. Kuid teisest küljest langevad äriotsused sageli emotsiooni pärast. (Ja iga kulutatud kroon toob kaks või kümme tagasi.) London ja Frankfurt on aastaid võidelnud Euroopa finantspealinna tiitli pärast. Neis mõlemas on üks maailma neljast mõjukamast börsist. Mis sest et London, mis asub saarel, ei ole selleks logistiliselt kõige parema asukohaga. Loeb emotsioon. Äriinimestele London lihtsalt meeldib. Ja sellest piisab.
Meil on suhteliselt hea võimalus näidata koht kätte ka Riiale, mis buumiaastatel pürgis Baltimaade “pealinnaks”. Ka Eesti ärimehed rääkisid, et kolivad oma peakontorid Riiga. Nüüd on hea öelda: kolige, kolige! Kõlab kuidagi parastavalt?! Metallica kahest Riiga plaanitud kontserdist toimub üks siiski Tallinnas. Me oleme olemas.
Asjad on nii, nagu nad paistavad. Kui Euroopale tundub, et Eesti on olemas, siis me olemegi olemas. Praegu oleme pigem teel olemas olemise poole. Et olla suur, tuleb elada suurelt — mitte üle jõu, aga väljapaistvalt. Kui Tallinn on Euroopa kultuuripealinn 2011, toome jälle Euroopat Eestisse ja viime Eestit Euroopasse. Selle nimel tasub pingutada.