Loome liikmemaksupõhise Eesti!

Väike Eesti võiks kodanikkonna asemel liikmeskonna teed minna.

Mis oleks kui tulevikus ei maksaks Eestis tulu teenivad inimesed enam riigile oma sissetulekutest sõltuvaid makse, vaid hoopis liikmemaksu? Mulle tundub, et see idee võiks tegelikult aidata meil oma kodust Eestit mõnusalt edasi arendada ning rahvas ühtekuuluvustunnet süvendada Seepärast pakungi välja – teeme liikmemaksupõhise Eesti!

Selleks tuleks moodustada erinevad paketid. Põhilises, nn standardpaketis oleks sees tänased põhiõigused: õigus tasuta haridusele, õigus politsei-päästeameti-kaitseväe teenusele, õigus erakorralisele meditsiinile ja ka rahvapensionile. See pakett oleks automaatselt kõigil alaealistel (koolipoolse kinnitusega ka täisealistel õppuritel kuni bakalaureuseõppeni välja) ja pensionäridel. Nimetagem neid tinglikult juunior- ja seeniorpakettideks.

Tööd tegevad ja tulu teenivad inimesed saaks aga edasi juba ise valida, millise kuumaksuga paketi valivad – kui võtame näiteks tänase keskmise brutopalga 855 € kuus (Statistikaameti andmetel 2012. aasta III kvartali seisuga), siis selle palga pealt maksavad töövõtja ja tööandja kokku riigimakse 467 eurot ja 10 senti (sh sotsiaalmaks 282,15, tulumaks 142,13, töötuskindlustusmaksed 25,65, kogumispensioni II sammas 17,10€). Töövõtjale jääb kätte 678,67 eurot, kuid kogu tema palgakulu on tööandjale aga 1145,7€.

Seega, edaspidi võiks tänane keskmist palka saav inimene igakuiselt kätte saada 1145 eurot ning ta võiks siis ise vaadata, millises suurusjärgus paketi ta omale selle raha eest lubada saab.

Nii maksaks tänane keskmine pakett, milles oleks sees tänased riigi pakutavad hüved, peale kerget ümardamist 450€ kuus.

Riigiametnikel võiks olla veidi väiksem nn ametnikupakett, kus sees poleks ei sotsiaal- ega ka tulumaksu – sest mis sest riigi rahast ühest taskust teise ikka tõsta, eks.

Koonrimad ja lihtsalt väiksema sissetulekuga inimesed võiks maksta ka nt 300 eurot kuus, kuid neil tuleks siis mõne tänase tasuta teenuse eest maksta. Et kui näiteks sellise nn II taseme paketiga liitunul peaks olema asja kohalikku omavalitsusse (või mõnda riigiametisse), peaks ta maksma väikest visiiditasu. Ning ka nende ametite-asutuste teenused oleks talle tasulised (kuid mitte üle mõistuse kallid, omahinnaga siiski).

Samas oleks võimalik inimesel liituda ka näiteks kuldpaketiga, millega liitunule oleks kõik riigiteenused tasuta ja miks mitte ka väljaspool järjekorda! Kes rohkem maksab, see ka rohkem saab.

Mis oleks selle korra plussid?

Esimene ja kõige suurem pluss oleks lihtsus – kõik siin elavad ja siit oma tulu saavad isikud peavad mingi paketi omale valima, see oleks kohustuslik ning paketi olemasolu oleks tema ID-kaardilt/rahvastikuregistrist näha. Liikmekaardiks sobiks tänane ID-kaart üsna kenasti.

Kui nüüd keegi hakkab vastu väitma, et inimesed valiksid ju odavpaketid ning riik jääks sedaviisi kohutavalt vaeseks, siis nii see siiski poleks – meenutagem, odavam pakett annaks ka vähem tasuta teenuseid, ehk et kui keegi odavpaketiga liitunuist mõnd nn kõrgema kategooria teenust vajab, maksab ta selle kokku hoitud rahast kenasti kinni. Jah, loomulikult tuleks selle uue korra kehtestamisel kaotada senised maksuerisused – kõiksugu tulumaksu tagastused eluasemelaenudelt ja muu säärane.

Teine suur pluss oleks aga kindlasti see, et inimesed (ehk siis ühe elitaarset sorti klubi liikmeskond) hakkaks rohkem oma riigi peale mõtlema, nad teadvustaks enestele, kui palju nad igakuiselt riigile raha annavad ja mida nad selle eest vastu saavad. Sest olgem ausad – täna on meil siiski veel liiga palju inimesi, kes ei adu ega tahagi aduda, mida nad oma raha eest riigilt vastu saavad – alles mõne päeva eest levis Facebookis kulutulena tabel, mille autor ei saanud aru, miks ta peaks arstile visiiditasu maksma, kui ta ometi maksab igakuiselt 330 eurot sotsiaalmaksu. Seda tabelit (milles riigimaksude kohta arvati: maksad huj pojmi kuhu) jagas ligi 5000 inimest! Ükski neist ei tulnud selle peale, et a) see 330 eurot oli kokku nii haigekassale kui pensionikassasse minev summa; b) Eestis on neid inimesi, kes säärast summat igakuiselt maksaks, vähe (arvutus oli tehtud 1000eurose brutopalga baasilt, keskmine palk on aga 855 ja mediaanpalk veelgi väiksem).

Liikmemaksulise Eesti puhul oleks aga kõigile kohe selge, mille eest maksad – paketi täpsemas sisukirjelduses oleks kõik riigi pakutavad teenused kenasti kirjas.

Kindlasti ei pretendeeri see idee lõplikule tõele ning kindlasti on selles ka küsitavusi ja põhjalikku kalkuleerimist vajavaid kohti, kuid olen siiski kindel, et saaksime selle sammuga püütud kaks kärbest ühe hoobiga – riigile kenakese hulga lojaalseid liikmeid ning usutavasti ka korraliku (liikme)maksulaekumise.