JANEK MÄGGI: Ettevõtjad peavad olema alati ahnemad kui valitsus

Kui rahale parasjagu väga ei meeldi täita oma peamist funktsiooni – liikuda võimalikult kiiresti käest kätte, pannes sellega tööle kõik, kelle kätte ta korraks satub –, on seisak või taandareng paratamatu, kirjutab kommunikatsioonibüroo Powerhouse juhatuse liige Janek Mäggi vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.

Esimene küsimus ei ole täna siiski see, mis tõmbaks majanduse lõpuks ometi uuesti käima, vaid hoopis: kui palju majandust Eestile üldse vaja on? Meil on hunnitu hulk rohepöörajaid, kes püüavad tõestada, et inimesed on hoopis õnnelikumad, kui nad saavad autoga sõitmise asemel jala käia, kes leiavad, et Eesti ei vaja tööstust, eriti metsatööstust ja palju muud vahvat.

Õige vastus küsimusele on loomulikult, et Eestis on liiga vähe majandust. Eesti vajab rohkem majandust, mitte vastupidi. Kui Eesti ettevõtted mõtlevad eksisteerimise asemel arenemisele ja kasvule, saavad sellest rõõmu kõik kodanikud, mitte ainult ettevõtjad.

Ettevõtjad ei pea töötama selleks, et Eestis oleks teed, haiglad ja koolimajad. Ettevõtjaid ei saa demokraatlikus riigis sundida ette võtma, neid tuleb motiveerida, et neil oleks oma peatoiduse kõrval huvi ka ühiskonda järje peal hoida.

Eesti ettevõtjad reeglina ongi motiveeritud, nad ei väsi, isegi kui vahel tundub, et nurisevad riigi poliitikate peale, mis raha ringluse kiirust ei tõsta, vaid alandavad. Näiteks maksutõusud kindlasti jahutavad majandust, mitte ei anna hoogu juurde. Tasakaalust väljas eelarve on väga halb, kuid riigi tulude suurenamine ettevõtjate arvelt kahandab motivatsiooni tulusid teenida, oluliselt rohkem tuleks mõelda riigi tulude vähendamisele.

Ühest ministeeriumist piisab

Kui töötasin 2018-2019 rahandusministeeriumis riigihalduse ministrina, tegi ministeerium analüüsi, kui palju oleks võimalik töökohti vähendada, kui Eestis oleks ainult üks ministeerium – dubleerimise vähendamine oli peamine mõte ja kokkuhoiukoht.

Siis töötas kõikides ministeeriumites kokku 2530 inimest ning ühe ministeeriumi korral, n-ö superministeeriumis, oleks sama töö ära teinud 1000 inimest. Kusjuures ministreid oleks jäänud samapalju. See proportsioon näitab, et riigilt saab poliitikate kujundamise eest vähemalt kaks korda rohkem inimesi kui vaja. Nad teevad oma tööd usinalt, kuid topelttööd ei oleks vaja teha, saaks 2 korda efektiivsemalt.

Ma ei usu, eriti peale valituses töötamist, et 15-nel inimesel valituses või 101 riigikogus on ülemäära palju jõudu 1,3 miljoni inimese elujärge parandada või ka kehvemaks muuta. Riiki saab juhtida ainult eelarve kaudu, Eesti sisemajanduse koguprodukti suurust mõjutab majandust jahutavatest maksuostustest oluliselt rohkem Eesti ettevõtjate motivatsioon, ambitsioon ja distsipliin ettevõtlusega tegeleda. Eesti inimesed reguleerivad poliitikaid mitte häälega valimistel, vaid häälega Eesti riigi kõigile otsustele: öeldes selgelt välja, mis neile meeldib ja mis mitte.

Eestis on ainult rohelised niidud

Eesti majandus saab julge hoo sisse iseenesest, piltlikult öeldes kui Läänemerelt tulevad soodsad tuuled, keegi ei pea seda lükkama või tõmbama. Hetkel on peamine probleem ettevõtjate liigne hirm raha kaotada ja vähene ahnus, seda maksimaalselt palju ja kiiresti teenida.

Paradoksaalsel kombel on Eestile kõige kasulikum see, kui raha on kogu ühiskonna poolt tunnustatud ja armastatud ning kõik inimesed, sh kultuuriinimesed tahavad seda võimalikult palju teenida. Eesti kultuuris ongi kõik niidud rohelised, kui vaadata piletite hindu ja välja müüdud saale.

Avalikus sektoris kipub olema nii, et kui on probleem, siis tuleb kindlasti midagi teha, kuigi pole veenudmust, et see, mida tehakse, võib anda ka soovitud tulemuse. Äris ei tehta sellisel juhul mitte midagi – kui ei ole veendumust, et tegu soovitud tulemuse annab. Äri meeldib mulle seepärast palju rohkem – raisatakse palju vähem ning kui midagi lähebki raisku, siis on see võetud riski realiseeriumine, mitte huupi vehkimine, et äkki aitab.