Endine minister: palju kära üsna ümmarguse metsakava ümber

Riigikokku saadetud metsanduse arengukava kujul on valminud valimisprogrammilaadne toode, kust leiab mõne punkti iga erakond, kirjutab endine keskkonnaminister Marko Pomerants (Isamaa).

Kas metsanduse arengukava menetlus on jõudnud riigikokku õigel või valel ajal, selle kohta on lihtne retoorikat leida mõlemaks juhuks. Igal juhul on riigikogu võta-või-jäta-olukorras, sest muuta saab ainult otsuse eelnõu, mis on oma sisult väga lakooniline – kinnitada juurdelisatud „Metsanduse arengukava aastani 2030“.
Seega saab selle eelnõu heaks kiita või toetuseta jätta. Ma pigem kaldun arvama, et riigikogus võetakse oma kõneminutid küll kenasti välja, aga vastu see arengukava võetakse.

Menetluses oleva arengukava puhul on rohkem tegeletud mineviku kui tulevikuga. Milliseks kujunes metsandusaasta 2022 tervikuna ja kuidas sõda on kujundanud ümber tarneahelaid ja turge ning toonud esile väljakutseid seoses looduskaitse ning riigikaitse vajadustega, pole keegi analüüsinud. Ainuke, mis on selge – metsa juurdekasv jätkub.

Poolt ja vastu

Arengukava vastuvõtmise poolt rääkiv argument on see, et lõpuks saab otsus tehtud ja mõistlik oleks ikka enne otsustatud saada, kui 2030 kätte jõuab. Kui see arengukava nüüd vastu võtmata jääb, siis tuleks sellest lahti lasta ja keskenduda mingile järgmisele perioodile.

Olgu selleks näiteks 2025 ja edasi. See arengukava enam paremaks ei lähe. Osa vastuseid ja lahendusi analüüsides sõnastatud probleemidele on niikuinii veel ühe teise arengukava sees, sest metsanduse arengukavaga paralleelselt koostatakse keskkonna tulemusvaldkonnas ka keskkonnavaldkonna arengukava "Kevad".

Metsanduse arengukava vastuvõtmise protsessist läbi ratsutamise vastu rääkiv argument on see, et kuigi arengukava ise pole lugejale väljakutse, siis on kaasas ka hulk lisasid ja ma ei ole kindel, et praeguses valimiste-eelses perioodis on väga palju neid riigikogulasi, kes viitsiks neisse lisadesse süveneda.

Samas riigikogu liikme põhiseaduslik õigus on kõik eelnõud lugemata jätta. Kui nüüd selle materjali terviku juurde tulla, siis ilmselt pakub see rahuldust selle töö tegijatele ja võib-olla ka kaasatutele. See tähemärkide maht asja paremaks ei tee ja ma ei oska hinnata, kui väärtusliku tööriistaga on tegemist metsa puutuja seisukohast.

Koostatud arengukava eesmärk on Eesti metsanduse kestlikkus, mis tähendab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimalust. Kuidas püstitatud eesmärgini jõuda, selleks on metsanduse arengukava kujul valminud valimisprogrammilaadne toode, kust leiab mõne punkti iga erakonna programmi jaoks. Võtame seda kui positiivset aspekti.

Vähemasti viimased viisteist aastat on räägitud ökosüsteemi teistest teenustest ja nende tähtsusest. Antud arengukava kontekstis on selleks sõnakasutuseks "mittepuidulised metsaökosüsteemi hüved". Mingit tegelikku hinnangut pole tekkinud. Sellest on kahju, sest RMK matkaradade külastamise statistikast ja külastatavuse suurendamisest aastate viisi rääkimine on end ammendanud.

Tabasin end mõttelt, et kas need inimesed, kelle metsas käimise kogemus vaid nende radadega piirdub, ikka ongi pärismetsa jõudnud. Omalt poolt ütlen, et rajad on väga toredad, aga raja pealt maha astumine veelgi rohkem. Sõna "jahindus" pole arengukavas kasutatud ühtegi korda, võib olla mõnes lisas siiski on.

Raiemahtu kavas polegi?

Muide, seda, mille üle kähmlus käib, võimalik aastane raiemaht 9–11 miljonit m3 aastas, arengukavast endast ei leia, vähemasti otsesõnu mitte. Arengukavas leiame selle hoopis osast „Soovitav metsakasutus järgmisel perioodil“ järgmisel kujul:
„Arvestades MAK2030 juhtkogule saadaval olevaid andmeid ja analüüse ning kaalutledes erinevaid metsakasutuse stsenaariume ja nende pikaajalist mõju, saab järeldada, et kõiki aspekte arvestavalt peaksime liikuma võimalikult ühtlase metsakasutuse poole. See oleks tasakaalus looduskeskkonna võimaluste, ühiskonna vajaduste ning huvirühmade soovide ja ootustega.

Ükski määratav raiete pindala või maht arengukava tasandil ei taga, et seatud eesmärgid saavad täidetud iseenesest. Seetõttu on oluline metsakasutust pidevalt jälgida ning vajaduse korral teha korrektuure prognoosides ja piiride seadmisel, et täita arengukavaga seatud eesmärgid.“

Need miljonid kuupmeetrid on peidetud sõnapaari „ühtlane metsakasutus“. Fakt on see, et eelmise kümnendi metsanduslikud eesmärgid peavad erinema selle kümnendi eesmärkidest.

Kui ma ise peaksin olulisi märksõnu välja tooma, siis on need vajadus jätkuvalt panustada erametsanduse toetamisse ja töötleva sektori toetamisse lisaväärtuse tõstmiseks. Kogu see kliimapoliitika eesmärkide realiseerimine läbi õigete tegevuste on väljakutse tugevatele. Loodan, et neid jätkub nii meetmete planeerijate kui elluviijate hulgas.
--------
Marko Pomerants oli keskkonnaminister aastatel 2015–2017.