Nädala värss: Kes see teine halastaks?

Õitseda, kui pole ilma
Särada, kui pilvist must
Näha, milleks pole silma
Sõnu pole seletust

Tunda, kuigi ümber hangub
Hoida, kuigi pudeneb
Mõista, kuigi vahel rangud
Nuttev kivi edeneb

Kes see teine suudaks tõusta
Enne veel kui kireb kukk
Taluda mõnd viltust lõusta
Pähe veetud vargasukk

Sina õitsed, särad, mõistad
Isegi kui aeg on karm
Kuigi maha mängis mõisa
Ikka naine, suur su arm!