Janek Mäggi: "Ansipite ja savisaarte fenomen"

Ometi lähevad inimestele korda lihtsad ja konkreetsed asjad. Meedias võib ju kohata naeruvääristavaid arvamusi puude ja kartulite jagamise kohta, kuid inimene mõtleb, et teised ei anna sedagi ja hääled ongi läinud sellele, kes jagab.

Kas meedia on neljas võim, mis suunab ühiskondlikke protsesse ja otsustab valimistulemused? Ei. Meedia kajastab nii hästi kui suudab ja oskab seda, mis ühiskonnas toimub. Kui meedial tekib illusioon, et ta suudab neid protsesse oma tahte järgi suunata, siis ta eksib.
Ma ei vaidle vastu, et massikommunikatsioonil on suur jõud. Kuid see jõud tekib väljaspool meediat — inimeste peades. Meedia on nagu tuul, mis paneb mere mässama ja tekitab laine. Kuid ta ei ole laine ise.
Üks USA mõjukas ajakirjandustegelane, kelle nime ma kahjuks ei mäleta, ütles, et ajakirjandus ei tea tõde, ta teab ainult seda, mida allikad räägivad. Ja allikad võivad nii tõtt rääkida, keerutada ja vaikida või lausa valetada.
Kui meenutada nt pronkssõduri afääri, siis oma tõde oli nii Ansipil, Aaviksool, Pihlil, Laaril kui ka Savisaarel. Meedia kajastas sündmusi. Lasi allikatel rääkida. Ja me ei saa kunagi täiesti kindlad olla, et see, mida me kuulsime, oli tõde või vale. Isegi kui kõik asjaosalised annaksid „puhtsüdamlikud“ ülestunnistused. Me saame järeldusi teha vaid selle järgi, mis mulje meile jäi.
Mulje ongi meie jaoks „tõde“, mitte see, mida meedia või allikad tõeks peavad. Demokraatliku ühiskonna otsused langevad mulje järgi. Kuidas asjad meile paistavad.
Kui inimestele tundub, et meedia on Savisaare suhtes ebaõiglaselt kriitiline, läheb osa tema poole pimesi üle. Kui inimestele tundub, et mõnd poliitikut meedias ilma asjata taevani kiidetakse, hakkavad nad temas kahtlema. Jüri Toomepuu teist korda enam nii edukas ei olnud. Indrek Tarand ei pruugi samuti olla.
Uute riigikogu valimiste kampaania läks lahti kohalike omavalitsuste valimiste urnide sulgemisel. Poliitikute avaldused (kes kellega võiks liituda jms) lähtuvad lootusest, et need avaldused kujundavad muljet, mis aitab neil võita rohkem inimesi enda poolt hääletama. Me ei tea, kui siirad need avaldused on. Me ei saagi teada. Aga me kujundame oma suhtumise selle järgi, milline mulje meile jääb.
Inimene otsib tõde oma peas ja on peaaegu võimatu öelda, mis 100% töötab. Sest tegureid on palju. Halva ülemuse ja rumala naabrimeheni välja (ma saa ju nendega ühes paadis olla!).
Ometi lähevad inimestele korda lihtsad ja konkreetsed asjad. Meedias võib ju kohata naeruvääristavaid arvamusi puude ja kartulite jagamise kohta, kuid inimene mõtleb, et teised ei anna sedagi ja hääled ongi läinud sellele, kes jagab.
Üldiselt ei maksagi püüda ühiskonna arvamust muuta kindlas suunas ei meedial ega selle osal ühiskonnast, kes ise poliitikat ei tee. Kui mulle üks pood ei meeldi, võin alati minna teise poodi. Ja kui ma ka teisest või kolmandast poest ei leia seda, mida ma tahan, siis võin ju jätta ostu tegemata. Võin sõita välismaale ja otsida sealt seda, mida ma tahan. Kuid vaevalt on mõistlik sellepärast, et ma ei leidnud endale ühestki Tallinna kauplusest sobivaid peokingi, asutada kohe uus kingapoodide kett.
Las need, kes poode peavad, konkureerivad omavahel. (Las püüavad mulle müüa oma kaupa — see on nende asi sellega hakkama saada. Igakord nad ju ei saa.) Seekord olin valimispäeval välismaale sõitmas ja ma ei läinud valima. Mõtlesin, et ükskõik kelle poolt ma oma hääle annan, see valmistulemust ei mõjuta. Ma valisin mitte valida. Ja ma arvan, et ka see valik on üks võimalus väljendada oma seisukohta. Anda hinnangut. Korraga kõigile kingapoodidele, kes Tallinnas tegutsevad.
Sest elus on valimistulemus õhus. Rääkigu meedia, mida tahes. Mõelgu mina (ja kõik minu sõbrad ja tuttavad) mida tahes. Juba 1000 inimese arvamuse pealt saab üsna täpselt ennustada, millised valmistulemused tulevad. Milline mulje inimestele on jäänud. Kelle arvamused tunduvad hetkel kõige siiramad ja/või mulle kui valijale kõige kasulikumad. Ja kui tulemused on väljas (ja ikka väike üllatusmoment on juures, isegi kui uuringud seda näitasid), hakkab tekkima juba uus mulje.
Meedia kaasabil, kuid mitte meedia soovidest või unistustest lähtuvalt. Tuul annab uuele lainele hoogu juurde.