Janek Mäggi soovitus kaitsepolitseile: kui midagi tarka öelda ei ole, siis ära selgita ega vabanda

„Jälitamine võib ebaõnnestuda, jälitaja võib vahele jääda, kuid see, mis kogu tegevusele järgnes, mõjus varjamise, valetamise ja vastutuse eest põgenemisena. Välisel vaatlusel silmatorkavat saamatust õigustada ei saa.“

Valenimede all tudengipeol õlut joomas käivad kaitsepolitsei ametnikud, kes koerustükiga vahele jäävad, ajavad naeru peale. Kaitsepolitsei on rünnaku all – „... ja nii kaitseta“!

Jälitamine võib ebaõnnestuda, jälitaja võib vahele jääda, kuid see, mis kogu tegevusele järgnes, mõjus varjamise, valetamise ja vastutuse eest põgenemisena. Välisel vaatlusel silmatorkavat saamatust õigustada ei saa.

Paarile kaminaist kukkunud söetükile valati kanister bensiini peale – ja see plahvatas.

Õllenoolijate ülemuste selgitused, et meestel oli luba kultuurseks vaba aja veetmiseks olemas, korp! Sakala lustipidu oli täiesti eraeluline, kapokatel ongi tavaks kasutada valenimesid ka eraelus, justkui automaatselt, ning eraeluline pidu oli juhuslik ka juhul, kui valenime kandja tegeles tööelus Sakalaga seotud uurimisega. No tule taevas appi, parem oleks olnud olla vait.

Vaikimine on paljudel juhtudel kõige tõhusam abimees, millega eksimusi tasandada.

ERR-i juhtunust tehtud lugu pälvis iseenesestmõistetavalt uudishimulike inimeste teravdatud tähelepanu ning Eesti ühiskonna Valvekoer Number Üks – Toomas Mattson – sai korduvalt Näoraamatusse postitada lugu, mis sealt hetkega kadus. Mattsonist sai kangelane vastu tahtmist!

Värisege, olge alandlikud ja rääkige ainult ilmast!

Ühismeediahiiglane Meta eeldab, et kasutajad toodaksid talle tasuta haaravat ning kvaliteetset sisu, kuid usub, et paljude teemade puhul on tema AI-lahendused selge mõistusega inimesest targemad. Hirm pälvida avaliku võimu hukkamõist on suurem kui huvi esindada poliitilise ja majandusliku võimu suhtes kriitilist sõltumatut meediat.

Süvariik võib ju avalikult selgitada, et nemad ei olnud koristustööga seotud, kuid kodanik tunneb teisiti. Inimest valvatakse, kontrollitakse ja piiratakse igal sammul. „Äkki on ta pätt! Tema peale on kaevatud!“

Kaitsepolitseid peavad kõige rohkem kartma need, kes käituvad õiguskuulekalt. Iga juhuslik sõna võib sind vanglasse viia, isegi kui sa pole midagi valesti teinud.

Riikliku represseerimise ees ei tunne hirmu mitte ainult eliiti kuuluvad poliitikud ja ettevõtjad, vaid ka lihtrahvas. „See pole telefonijutt,“ tuleb kergelt üle huulte kõigil, kes hakkavad seletama midagi, mille pealtkuulamist nad ei soovi. Seda isegi siis, kui tegemist ei ole millegi ebaseadusliku või ebaeetilisega. Kunagi ei tea, millal mõni lugupeetud inimene, käed raudus, pokri viiakse, ning keda huvitab, kui mõne aasta pärast selgub, et ta õigeks mõisteti.

Inimestel on tunne, et kaitsepolitsei kuulab masinate abil üle kõik lindid ning vangi sattumine ka selle eest, mida sa ei teinud või tegelikult teha ei tahtnud, on reaalne. Kuna infoküllus on meeletu, levib üle maa ka koputamismaania.

Tekkis kahtlus, et puudus tahtlus!

Riigiprokuratuur lõpetas Ain Seppiku vastu esitatud kriminaalmenetluse, sest „(...) kogutud tõenditest, mille osas tekkis põhjendatud kahtlus tema tahtluse osas kuritegu toime panna.“ Seppik kuritegu toime panna ei tahtnud, aga nimi valati poriga üle.

Iga inimene, kes on Eesti vabariigi valitsuses töötanud, teab, et kõige suuremad kahtlusalused on valitsuse liikmed. Sa pead olema 101% kindel, et iga lause, mida sa ütled, sobib neile, kes sinu saatust otsustavad, ning ühtegi sinu tegu ei ole võimalik tõlgendada teisiti, kui sa tegemise ajal ise silmas pidasid. (Seppiku menetlus oli politsei, mitte kapo oma - toim.)

Kaitsepolitseis töötavad tavalised Eesti inimesed, eeldatavalt mitte kõige jobumad. Usun, et reeglina võib neid usaldada. Samas võiksid inimesed ühiskonnas rahulikult elada ka ilma, et nad peaksid kogu aeg kartma, et nad millegi vastu kogemata eksivad. Olgu tehinguid tehes või ühismeedias oma mõtteid jagades.

Tõsisem soovitus kaitsepolitseile on: kui midagi tarka öelda ei ole, siis ära selgita ja ära vabanda. See oli kuninganna Elizabeth II üks olulisemaid avaliku suhtlemise põhimõtteid