Janek Mäggi: ühe vanemaga lastel on lähitulevikus pigem vaid ema. Kas isaks olemisest saab harukordne privileeg?

Lapsesaamise soov ei teki mitte ainult neil, kes on kellegagi kooselus või koosolemises, vaid ka üksikutel inimestel – olgu nad üksikud objektiivsetel või subjektiivsetel põhjustel. Kas „iseendaga“ last saada tohivad ainult naised? Millal saavad mehed selle õiguse ja võimaluse?

Kaasaja inimese dilemmad hargnevad arusaamast, et kord eluõiguse saanud inimene võib ise otsustada, mida selle maailmaga tohib peale hakata ja mida ei tohi. Kuidas siin tuleb elada - mis on hea ja õige - tema jaoks.

Ometi on inimene maailmas ajutine külaline, kelle meelsust kujundav kultuur on aegajalt vaenulik tema peamisele soovile kesta - mitte ainult enda kehas, vaid ka järglastes. Saada lapsi, olla ema ja isa.

Emaks ja isaks saamine on suurele osale ühiskonnast loomulik osa elust, kuid on palju neid kellel see ei õnnestu - vaatamata tahtele ning pingutusele. Meditsiinist on abi, kuid kõiki probleeme ta lahendada ei suuda. Kes ei taha, ei peagi lapsi saama. Kuid kes tahab, tal peaks olema selleks võimalus. Ühiskonnale on ootuse täitumisele kaasa aitamine kasulik.

Kui looduslik tasakaal mõne liigi - nt varblaste - põlu alla sattumisega paigast lüüa, kannatavad ka teised liigid. Olgu liigsigimisega kaasneva toidupuuduse, haiguste või mille iganes käes. Inimest on maailmale igal juhul vaja. Tal on tasakaalu kõigutamise kõrval ka tasakaalustav roll.

Ostan munaraku, rendin inkubaatori!

Kui rolli täitmise vajadusega nõustuda, tekib küsimus: kuidas inimene kestab? Iganenud mõtteviis on: noored abielluvad ja saavad lapsi. Tänapäevane kultuur on seda mõtteviisi räsinud. Ma ei tahagi abielluda! Ma ei ole kedagi leidnud, mis ma siis tegema pean?! Ma tahan last üksi, mul ei olegi kedagi vaja! Üksikvanemate hulk kasvab mitte ainult hüljatute, vaid ka valiku tõttu.

Sünnivad lapsed, kes ei tea, kes on nende isa. Ja ei saa kunagi teada. Neil ei ole isapoolset suguvõsa. Kuigi isa roll ka sellisel juhul jääb, spermat on vaja, võib saatus olla nagu Ivo Linna lauldud loos: "Sa kuula mind, poiss, ja meeles nüüd pea - see tüdruk on su õde, kuid su ema ei tea."

Emal on võimalik minna „poodi", valida sobivate parameetritega kaup ning elu jätkub. See lahendab ära palju probleeme nende jaoks, kes ükskõik mis põhjusel ei ole sobivat kaaslast leidnud. Ühe vanemaga lastel on lähitulevikus pigem vaid ema. Sarnases olukorras isaks saada soovijatele veel lahendust leitud ei ole. Kuid kas see on sotsiaalselt õiglane? Kas spermapank on eetiline kui munarakupanku üksikutele meestele, kes tahavad last „iseendaga" ei ole?

Naise ja mehe võimalused lapsevanemaks saada on erinevad. Saamatu ja inetu mehe saatus on vanapoiss. Sõltumata tervislikust seisunudist. Tema spermat ei ole mitte kellelegi vaja. Tema lootus isaks saada, läheneb nullile. Naise õigus emaks saada ka üksi ehk iseendaga on seaduslik ja iseenesest mõistetav. Üksik mees ja laps on ühiskonna paaria - kas on veel mõni mees, kes julgeb minna tööle kooli või veel hullem lasteaeda?

Perekond hoiab armastust elus

Kuid mis on oluline mitte ainult ema, isa ja lapse, vaid ühiskonna kui terviku seisukohalt? Kus me tahame olla? Kuhu me tahame jõuda? Muidugi peab iga inimene saama valida, kuidas ta tahab elada. Niikaua kui see ülejäänud ühiskonna reglementeeritud huvidega (karjuvalt) vastuollu ei lähe. Seadusi tuleb püüda täita, kuigi see kõigil kogu aeg lõpuni ei õnnestu.

Kes tahab emaks või isaks saada, peab seda saama. Lapse jaoks ei ole esmatähtis, kas tal on isa ja ema või ei ole kumbagi (nt orvud). Lapse jaoks on esmatähtis võimalus olemas olla, elada.

Ühiskond toimib väärtussüsteemis, mis aitab mõnevõrra luua tasakaalu erinevate eluviiside vahel, kus iga eluviisi häälekamad esindajad püüavad näidata: mina elan nii, nii on õige ja ka teie peate elama samuti; ma pean saama elada nii, nagu mina tahan, isegi kui see läheb vastuollu ühiskonna soovide, huvide ja vajadustega. Kuid siiski juhib meid ühiskondlik kokkulepe, mis sünnib ägedate vaidlustega, kus pooled on sageli lepitamatud.

Ja vaatamata inimkonna pingsatele eneseotsingutele on tore olla nii ema, isa kui ka laps ja lapselaps. Kestame edasi. Igavene elu on olemas. Läbi järeltulijate. Perekond on Eestis tähtis, mõnus ja tore. Hoiab armastust elus. Kallid ema ja isa, aitäh, et mind tegite. Hea otsus. Olen õnnelik. Kallistan läbi mitme taeva.

Head emadepäeva!