Janek Mäggi: Raha on vaja, ega muud ei olegi!

Mitu nädalat reklaamitakse üle Eesti pesupulbri, raha, autode ja merevaate asemel inimesi. Neid, kes lubavad teha Eesti paremaks – ennäe, kõik vana on möödas, kõik saab kohe uueks!

Inimeste müümine reklaamis on mõnevõrra odav, sest ega üksnes puuderatud näopildi järgi suuda keegi öelda, kas tegemist on ausa ja innuka inimese või lihtsalt õnnetu tööotsijaga. Siiski on reklaam informatiivne – me saame teada, mida lubavad need, kes väga tahavad valitseda – või need, kes täna valitsevad, kuid ei taha sellest mitte mingi hinnaga loobuda.

Kirikurahva jaoks on peamine, et usuvabadust ei kärbita. Vähemtähtis pole seegi, et uskuda saab kohtades, mis on selleks mõeldud olnud pikki sajandeid – seal pole külmem kui õues, aknad ja uksed püsivad ees, laest ei kuku iga põhjalikuma „aameni“ peale krohvi.

Kuidas on võimalik, et 35-e taasiseseisvumisaastaga ei ole me suutnud korda teha mõndasada sakraalhoonet, et pakkuda neis jumalateenistuste kõrval peavarju ja kooskäimiskohta inimestele, kes on tahtnud pidada kontserte, saada laualatatud ja ristitud või maetud? Pildil on valed proportsioonid – kirikud peaks olema kõik korras – neil on selge funktsioon kogu rahva jaoks.

Eesti suurim muuseum laguneb ja hävib

Kiriku roll kogukonnas on mitmekihiline, sõna „pühakoda“ on katuseks, kuid mitte kogu sisuks. Kui näha kirikut üksnes jumalateenistuse läbiviimise paigana, on ta osale ühiskonnast jäänud põhjendamatult kaugeks.

Mitu hoonet on Eestis alles nt 14-ndast või 15-ndast sajandist, milles käib tänaseni elu? Ega peale ajalooliste kirikute ei olegi, mõni linnus ka. Need on hooned, mis on tulnud läbi kõikidest aegadest, ja jäänud.

Kui võtta arvesse ainult EELK kogudused (mis on piirav määratlus), on EELK 170 kogudust Eesti kõige suurem muuseum, koos hunnitute museaalidega. Eesti riik peab midagi hüppelist ette võtma, et Eesti kultuuripärand säiliks võimalikult terviklikult. Neile, kes on ja neile, kes alles tulevad.

Kirikud tuleb korda teha ja riik peab andma raha suures koguses, sõltumata sellest, kas ja kuipalju eraannetaja suudab ja tahab annetada. Vähemalt 10 miljonit eurot aastas on riigile igati jõukohane. Laias laastus vajavad Eesti kirikud tänastes ehitushindades vähemalt 100 miljonit eurot, et saada heasse seisu. Väga hea seisu jaoks läheb vaja tõenäoliselt 200 miljonit eurot. 10 miljonit aastas täiendavalt oleks algus – tõuge, et taaskord teele asuda.

Iga rahaküsimise peale tuleb kiiresti vastuküsimus: aga kust seda võtta? Näita katteallikaid! Minu meelest tuleb kiiremas korras sisse seada kirikumaks. Veel üks maks, oled hulluks läinud? Ei ole. Sest see võiks olla vabatahtlik – maksu moodi annetus.

Kaamel läheb nõelasilmast läbi – nii kui niuhti!

Eestis on ca 600 000 maksumaksjat. Kui riik kogub igalt inimeselt 2 eurot kuus, oleks see 14,4 miljonit eurot aastas. Kui osad loobuvad, jääks 10 miljonit kindlasti alles. Kuna tegemist on sisult annetusega, võiks inimene saada ise määrata, mitu eurot on ta kirikute renoveerimiseks ja korrashoiuks kuus on nõus eraldama. Tõenäoline on, et on neidki, kes annetaks 20 või 200 eurot kuus.

Seda on eraalgatuslikest annetustest näha: eelmisel nädalal rääkisin ettevõtjaga, kes on olnud Kirikufondi suurannetaja ning nüüd teeb tervikuna korda ühe keskaegse kiriku Saaremaal.

Seega, kuigi riik ega 35 aasta jooksul võimul olnud poliitikud ei suutnud või ei pidanud oluliseks Eesti suurimat muuseumit korda teha, võiks riik pakkuda oma maksukogumise masinat ka annetuste kogumiseks, et teha midagi, mis on minu meelest 100% riigi vastutus (ka eraannetuste soosimine tulumaksusoodustuse või muu sellisega) – päästa, säästa ja hoida korras Eesti kultuuripärandit ning pakkuda seda inimestele vaimse tervise turgutamiseks.

Kui hooned saavad korda, saavad korda ka inimesed. Ihulikust rasvumisest kordades hullem on vaimne rasvumine, mille eest Jeesus hoiatas. "Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, sest te sarnanete lubjatud haudadega, mis väljastpoolt paistavad küll ilusad, aga seestpoolt on täis surnuluid ja kõike rüvedust! Nõnda paistate ka teie inimestele õigetena väljastpoolt, aga seestpoolt te olete täis silmakirjatsemist ja ülekohut,“ seisab Matteuse evangeeliumi 23. peatükis, salmides 27–28.

Kirik aitab teha inimesed seespoolt korda. Kui pühakoda on korras, saab korda ka inimene. Kui inimene on korras, on korras ka pühakoda.