Loome, korraldame ja arendame suhteid klientide, kolleegide, meedia, valitsusasutuste ja avalikkusega juba üle 20 aasta

Eesti tõuseb lendu

Saladuskatte all tunnistan: mulle väga meeldib elada perifeeriariigis nimega Eesti, millele ei tohi erandit teha. Jah, Eesti peab ise hakkama saama – nii nagu ühiselt lepitud reeglid, millega me nõus oleme olnud, ütlevad.

Ma ei taha, et ükski taanlane, nt “saatusliku” otsuse langetanud Euroopa konkurentsivolinik Margrethe Vestager, julgeb mõelda, et ta peab neid Eesti poliitkäpardeid ja elujõuetuid firmasid sallima. Ei pea. Head aega, Estonian Air!

Selle supi keetis kokku Eesti valitsus, mitte Euroopa Komisjon. “Need otsused olid toona langetatud parima äranägemise järgi. Parimate teadmiste põhjal. Ka praeguste teadmiste juures ei oleks mul pakkuda ühtegi paremat varianti,” ütles värskelt antud intervjuus toonane peaminister Andrus Ansip.


Silmakirjalik küsimus

Tema valitsus ei tahtnud tekitada pöörast segadust, mille aastaid kahjumis külmetanud Estonian Airi kohene pankrot oleks kaasa toonud. Kuigi turg oli Estonian Airi tapnud juba aastaid tagasi ning tapab ka uue firma – sest riik abi anda ei tohi ning ükski terve mõistusega investor sellesse raha ei paiguta. Pigem püüavad SAS ja teised kaarnad laibast kiiresti kõhu täis saada. SAS, endine Eesti Õhu suuromanik, on platsis. Samuti riigiabi saanud Air Baltic oli juba varem.

“Täna oleme seisus, kus meie riigil ei ole enam rahvuslikku lennusidet maailmaga,” kirjutab Eesti lendurite nimel Immanuel Pärt, Estonian Airi viimase lennu koju toonud kapten. “Aga meie oleme lihtsad lendurid, kes soovivad ausalt oma tööd teha – lootes, et rahvusvärvides teraslinnuna on riik meie selja taga. Oleme kurvad riigikoridorides valitseva hoolimatuse, diletantluse ja küündimatuse pärast. Aitäh, head reisijad, et te olite kõik need aastad meie selja taga. Vabandust, Eesti, et olemas oleme.” Pärdi jutt on puhas kuld.

Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet esitas Euroopa Komisjonile arupärimised. “See teade tõi kaasa Estonian Airi lennutegevuse lõpetamise, mis halvendab oluliselt Eesti konkurentsivõimet ning jättis tööta 160 inimest,“ lisas Paet. Ise istus toona koos Ansipiga valitsuses, mida Pärt diletantluses süüdistas. Nüüd mõjub Paet silmakirjalikumalt kui Ansip, küsides: kes tegi? Ise tegi!

Mis võiks olla moraal? Kapitalistina arvan, et igasugune riigiabi on mis tahes firmale mitte ainult ebaseaduslik, vaid kuritegu teiste firmade suhtes, kes seda abi ei saa. Miks sellist abi ei anta jaekaupmeestele, jahimeestele, seenelistele?

Reisijana leian, et kellel on hea tahe, leiab lendamiseks alati võimaluse. Turg tuleb vastu. Juba on näha, kuidas isu Tallinna vastu on kasvanud. Uus firma? Jaan Tamm ja Erik Sakkov (mu kunagised kolleegid pangas) on tublid mehed, kuid infovoogu läbi järades on selge – kardan, et unistuseks see kasumlik Eesti lennufirma jääbki. Isegi kui uued juhid saavad Tero Taskilast viis korda vähem palka. Isegi kui nad töötavad 20 tundi ööpäevas 7 päeva nädalas.


Ärme põletame miljoneid

Kodanikuna mõtlen: meil ei ole vaja riigina turgu solkida – las skandinaavlased, soomlased ja lätlased põletavad oma miljoneid. Meie aga tõuseme lendu – nende kulul.

Viimati tulin lennukiga Helsingisse ning laevaga koju. Aega ei kaotanud. Meil on heal tasemel lennufirma olemas – Finnair. Air Balticul pole ka viga. Selleks et käia kaubamajas oste tegemas, ei pea seda omama. Ahned ärimehed võivad oma (või võõra, neile usaldatud) rahaga riskida, kuid milleks kütta rahva vere hinnaga teenitud ja jõuga ära võetud maksurahaga ahju, mis sooja ei anna?

Albert Einsteini ma usun: on hullumeelsus teha asju samamoodi, kuid loota erinevat tulemust. Mina ei looda.