Janek Mäggi sõbrapäevaks: õnn ja armastus, neid ajab iga eluterve inimene taga nagu lehmasaba parmu

Põksuvate südamete klubi liikmed on homme romantilisel õhtusöögil, jagavad üksteisele kauneid kingitusi ning on ainult teineteise päralt. Pillavad tõotusi ja on kindlad, et nad peavad neid igavesti.

Ei loe, kas kaaslane on esimene või kuues, kellega valentinipäeva tähistakse. Tähis on, et hetkel on taevas maa peal ja võibolla ta siia jääbki. Kui klubi liikmed selles kahtleks, ei oleks nad täna õnnest lõhkemas. Aga õnn ja armastus, neid ajab iga eluterve inimene taga nagu kass hiirt või lehmasaba parmu.

Ometi. „Elus pole alati kõik nali, elu toob meil rõõme, kurvastust,“ teatas poeet Raimond Valgre. Murtud südamete klubis on palju rohkem liikmeid. Neid, kes on pettunud või keda on alatult petetud. Neid, kes on masendusest hulluks minemas. Neid, kellele imalad südamekesed ja õhetvad põsed ei tundu usutavad. Nukrad naised. Ja mehed, kes laulavad: „Ent sageli kui saatus liiga vali, Sa leiad ainult viinast lohutust.“

Küllap on neidki, kes lähevad homme välja inimesega, kellega nad ei tohiks välja minna. Ühiskonna normide, sõprade ja sugulaste, abikaasa või elukaaslase arvates. Aga süda kisub, kirg kütab. Kas petmine on halb? Õnnejoovastuses inimese jaoks kindlasti mitte. Petetu meelest on see aga hirmus, ajab jooma! „Ma võtan viina, sest olen täna kurb. Ma võtan viina, sest pettis mind mu arm.“

Miks rahvas joob? Sest armastust ei ole!

Paljud usuvad, et nad suudavad juhtida enda ja teiste inimeste tunded. Südantlõhestava pealkirja ja ajju sööbiva kaanevärviga eneseabiraamatud veenavad, et kui sa teed nii, siis juhtub nii. Eks mõnda aega võib ennast kokku võttes muuta ka maailma, kuid see, mis inimese ajus toimub, on reeglina täiesti ootamatu talle endalegi. Inimene otsib kogu aeg partnerit, ta tunneb ennast üksi vahel ka siis, kui ta seda ei ole.

Partner peab andma endast kõik. Olema alati kohal, ta ei tohi kellelegi teisele silma visata, siis on ta vähemalt nooremas eas kohe maha jätmist väärt. Üksindus on kurnav, lõppuks tappevgi. Hülgamine on saatanast: „On keegi teine, keda armastab ta, on keegi teine ja ma nõnda üksinda.“

Kuid kas me peame teiste tunnetest hoolima? Ei pea! Kaasaegne ühiskond ütleb: naudi elu, söö ja joo, tantsi ja seksi, kus saad, kellega saad ning peaasi – kindlasti mitte teistest vähem – siis sa oled õnnelik! Sest kui sa ei ole õnnelik, oled sa edutu, ebaõnnestunud. Praak. Teised peavad teenima sind, mitte sina teisi. Sa pead saama kõike valida ja heaks kiita või pahaks panna.

Samuti ei pea sa muretsema, mis sinust maha jääb. Sest eelmised ebaõnnestunud ja ebahuvitavad kaaslased saavad ju aru, kui tore sa oled ja et sa pead saama ennast ka kõigi teistega jagada! Muidu läheb elu mööda ja armastust nagu polnudki!

Andestus on lihtne: „Ma tõstan klaasi su terviseks, mu neid, et õnne saaksid sa leidma eluteel.“ Pole mõtet kedagi kinni hoida, mis läinud, see läinud. „Mis sest, et jäädvalt sinust lahkuma nüüd pean, ma võtan viina soovides sul head.“

Usu või ära usu, looda või ära looda, suurim on armastus

Ei loe üldse, mida teised teevad. Loeb, mida teeme meie. Kas me suudame ennast hoida ja kaitsta iseenda ja kõigi teiste eest, kes ei suuda meile teha head, kuigi ehk sisimas isegi püüavad ja soovivad.

Me vajame lähedust, soojust, liitu. Me vajame inimesi, me ei taha üksipäini Valgre kombel juua ja tunda end nõnda üksinda. Valu on kõige suurem siis, kui kõik pidutsevad ja õilmitsevad, aga sina nutad üksi nurgas. Ja ainult viin annab lohutust.

Elada sellist elu, et sa ei tee haiget teistele, on raske. Kuid veel raskem on elada sellist elu, millega sa ei tee haiget teistele, kuid ei tee haiget ka iseendale. Miks peab inimene elama tsölibaadis, kui ta seda ei taha? Või miks ta peab kedagi armastama, kui ta on temast täiesti tüdinud?

„Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm; aga suurim neist on armastus!“ leidis Paulus kirjas korintlastele. Tõepoolest. Isegi, kui usku on, lootust on, siis ilma armastuseta ei püsi midagi. Armastagem kõigepealt iseennast, siis on võimalik armastada ka teisi. Ja kui peame üksi viina võtma, soovime enda hülgajale head! Ainult head!

Meelolukat valentinipäeva!