Andres Reimer: Operaili kaubavedu Lukašenka huvides ei näi mulle küll mitteaatelisena

Eesti Päevaleht tõstatas oma 16. detsembri juhtkirjas ülimalt olulise küsimuse aadete ja majanduslikult aruka käitumise tasakaalust, rõhutades, et aated on tähtsamad.

Kas Operail ikkagi peaks vedama Valgevene diktaatori Aljaksandr Lukašenka huvides kaupu isegi siis, kui see on täiesti seaduslik, juriidiliselt korrektne? Pean tunnistama, et mulle näib Operaili transiidiäri isegi aatelisena.

Kõiki moodsaid aateid järgides peaksime loobuma isiklikest autodest, liha söömisest, napsitamisest, restoranis ja pidudel käimisest ning hakkama toidulaua katmiseks koguma tõukusid. Ma ei taha.
Just tänu aadete läbimõtlematule rakendamisele maksame praegu energia eest meeletult kõrget hinda. Tänu aadetele peame üpris tõsiselt mõtlema võimalusele, et mõnel järgneval talvel ähvardab meid kütteainete puudumise tõttu külmumine.

Eestlased oskavad aadete tähtsust hinnata. Möödunud sajandi lõpul kehtestas Venemaa president Boris Jeltsin Eestile topelttollid, et meid karistada iseseisvuse taastamise pärast õigusliku järjepidevuse alusel. Kreml nimetas okupatsiooni ajal Eestisse rännanud venelastele mittekodanike hallide passide jagamist inimõiguste rikkumiseks.

Topelttollidega pärsiti meie ettevõtlust märkimisväärselt, sest toonaste ärisidemete ja kvaliteedi tõttu olime suutelised eksportima ennekõike Venemaale. Topelttollidega kaasnes piiriülese kaubanduse massiivne kriminaliseerimine ja korrumpeerumine. Jeltsini režiim soovis pidurdada Eesti arengut, et sundida meid loobuma riigi järjepidevuse hoidmisest.

Topelttollid kaotas alles president Vladimir Putin pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga. Putin ei muutnud meelt Eesti iseseisvuse aluste suhtes vaid põhjusel, et Venemaale polnud arukas kehtestada topelttolle Euroopa Liidule. Kreml tegi oma aadete suhtes möönduse.

Sellegi poolest panid eestlased Tallinna vanalinna Jeltsinile mälestusmärgi Eesti iseseisvumise toetamise eest. Ma ei tea, et Venemaal seisaks või ripuks mälestusmärk toonasele Ülemnõukogu esimehele Arnold Rüütlile, ehkki ilma Eesti poolehoiuta oleks Venemaa Föderatsiooni rahvusvaheline tunnustamine olnud palju keerulisem.

Samal ajal mitte miski ei takistanud Eestit läbiva transiidiäri pöörast kasvu. Buum kestis üksnes nii kaua kuni Kreml uskus, et suudab transiidilobiga mõjutada Eesti poliitikat.

Kui Tallinnas puhkes nn pronkssõduri mäss, asjad muutusid. Ma ei imestaks, kui selguks, et nn pronksiööd rahastasid Venemaa äriringkonnad, kes huvitusid Ust-Luuga sadama ehitamisest. Vargustesse, korruptsiooni ja segastesse äriskeemidesse uppunud Ust-Luuga projektile langes alles nüüd Kremli soe valgusvihk ja see muudeti Soome lahe olulisimaks transpordisõlmeks.
Eesti transiidiäri tabas Venemaa poolne mitteametlik embargo. Ühtegi sanktsiooni ei kehtestatud, kuid ükski rong siia ei sõitnud, sest Eesti suunaline raudtee oli kogu aeg nö remondis. Nii on tänaseni.

See, mis Eesti transiidiärist ja valdkonna töökohtadest pärast Venemaa kannapööret alles jäi, säilis suures osas tänu Valgevene kaupade transiidile. Lukašenka režiim oli samasugune nagu praegu.
Äriühingud peavad sarnaselt eraisikutele seadusi täitma ja maksma makse. Isegi kõige aatelisem inimene, kes soovib anda panuse riigieelarve defitsiidi vähendamiseks, ei saa maksta tulumaksu seadusega määratust rohkem. Maksuamet tagastab raha. Operail ei pea samuti tegema rohkem kui seadus ette näeb.

Eesti ettevõtjate huvide eest seismine peaks täitma olulise osa meie aadetest, sest just sellest sõltub iga Eesti inimeste heaolu. Ei maksa ise endale sanktsioone välja mõelda.