Janek Mäggi: Molotovi allkiri kindlustab meie iseseisvust – okastraat seda ei tee

Euroopa Liidus on käibel kaheeurone münt, millel ilutseb kunagise NSV Liidu välisministri Vjatšeslav Molotovi allkiri.

Jaa, selle sama Molotovi, kes sõlmis Saksamaa välisministri Joachim von Ribbentropiga Molotov-Ribbentropi pakti ja salaprotokollid, mis määras Eesti saatuse pooleks sajandiks. Münt on välja antud 2005. aastal ja on ka Eestis kehtiv maksevahend. Diplomaatia võim kestab aastakümneid ja -sadu ning ei lahtu riigikordade vahetusel, vastupidiselt relvadele.

Vahva uudis, mille kohaselt 1700 Eesti meest veavad lähipäevil Eesti piiriks 40 kilomeetrit ajutist okastraati, et Molotovid ja Ribbentropid enam Eestile kahju teha ei saaks, näitab üht - Eesti poliitika, sh julgeolekupoliitika on olude keskne, meie strateegilise mõtlemise peaserver on välja lülitatud, kokku jooksnud või seda ei olegi.

Me ei ehita 100, 1000 või 5000 aastast Eesti riiki. Me jookseme mööda metsi, väidame, et õpime ja harjutame midagi ning mõjume iseendale ja ühiskonnale naeruväärselt, aga ei luba seda avalikult tunnistada. Me ehitame paariaastast laagrit.

Kriitika (loe: hindav arvustamine) ei puuduta ühegi protsendi osas kaitseväge, mis täidab oma seadusest tulenevat ülesannet ja teeb, mida valitsus eeldab. Kriitika puudutab Eesti julgeolekupoliitikat, selle emotsionaalset ja füüsilist läbikukkumist.

Ümarmaalsed tuleb võimust eelmale hoida

Kuidas ei ole olnud võimalik teha Eesti-Vene piiri korda kolmekümne taasiseseisvusaasta jooksul? See pole olnud rahapuuduse, tahete ega plaanide olemasolu küsimus. See on olnud pikaajalise süsteemse mõtlemise puudumise küsimus. Sest kõik oluline oli 100% kindlasti olemas nt 2018-2019, kui valitsuses töötasin. Raha, tahe ja plaanid. Kui oleks tehtud, oleks täna kõik unustatud.

Aga näe, seda 100-150 miljonit me mingi kivi tõttu siiski piirile ei pannud. Ei raatsinud. Erakonnad ei saanud kokkuleppele. Nüüd saavad mehed nautida vananaistesuve, mis peamiselt heidutab terve mõistusega inimesi Eesti riigi mõtlemisvõimes kahtlema.

Eestit muidugi piirtara ei kaitse. Okastraat veel vähem. "Kui vaadata meie naabri läbi viidavaid sõjaväeõppusi, on nad põhimõtteliselt silmapilksed. Nad on siin ja nelja tunniga on kõik läbi," ütles president Toomas Hendrik Ilves 2015. aastal, riigipeana. Mis on muutunud?

Meid kaitseb rahvusvaheline julgeolekupoliitika, kui kaitseb. Angela Merkeli telefoni kõne. Ja Putin, kes otsustab Eesti suhtes rohkem, kui kõik Eesti poliitikud kokku. Sõltub lihtsalt, kellega ta neid otsuseid teeb ja tegema peab.

Piinlik oli vaadata, kuidas uudistes ajutist okastraadipoliitikat õigustati. Ma nimetaks seda ümarmaalaste pealetungiks - jutt oli nii rumal, nii olupoliitika kui olla sai ning isegi osad ajakirjanikud, kes eksisid ajakirjanduseetika koodeksi vastu, mille kohaselt tuleb neil olla poliitilise ja majandusliku võimu suhtes kriitiline, tõttasid okastraadipoliitikat kaitsma. Paraku katuseta maja kahe katkise kilekotiga paduvihma ajal vettpidavaks ei muuda.

Tehkem see piir ometi ükskord ära!

Eesti saatuse telg asub täna (ka pärast 82 aasta möödumist MRPst) Moskva ja Berliini vahel. Angela helistab, Vladimir vastab. Ja vastupidi. Meil ei tasu elada suurusehullustuses nagu mõni riik meie piirkonnas, kes kujutab ette, et tal on iseseisvalt vähematki võimu suurte vastu. Kohalik kirbutsirkus mõjub umbes sellisena, kui Misso otsustaks ennast Kohtla-Järve röövvallutajate kaitseks ajutise elektrikarjusega muust Eestist eraldada.

Piir peaks ammuilma valmis olema! Aga kui me olime kollektiivselt 30 aastat mõtlemisvõimetud, siis tehkem asi täna, kohe ja korralikult ära. Sõja ajal tuleb valmistuda rahuks, mitte igaveseks sõjaks.

Kui ma minister olin, rääkisin mündiloo Soome toonasele suursaadikule Eestis Kirsti Narinenile. Et Molotov on allkirjaga euromündil. Ta ei suutnud uskuda. Kontrollis järgi. Oli. Seepeale sain mureliku selgitus- ja vabanduskirja Austria suursaadikult Doris Danlerilt, kellega Kirsti suhtles, et kuidas ja miks selline asi juhtus. Suursaadik Danler ilmselget häbenes seda fakti, kuna kartis, et ma panen seda neile pahaks. Aga ma ei pannud. Olen numismaatik.

Eestis tuleb mõelda, kuidas suudame tagada esmalt julgeoleku ja seejärel iseseisvuse, sest ka nende vahel ei ole võrdusmärki. Konstantin Päts arvas, et tagades julgeoleku, tagab Eesti ka iseseisvuse, kuid kahjuks olid Molotov ja Ribbentrop jõudnud temast ette ning päästa ei õnnestunud kumbagi.

Ribbentrop poodi 1946. aasta 16. oktoobril üles, kuid Molotov oskas elada, jäädes elu lõpuni oma põhimõtetele kindlaks, elas väga kõrge eani, suri 1986. aastal Moskvas 96-aastasena ja maeti Moskva Novodevitšje kalmistule, kus olen käinud - see on väga auväärne puhkepaik. Ning tema allkiri on tänaseni niivõrd hinnas, et püsib kindlalt iga eestimaalse rahakotis. Traat ja traadivedaja on ajutised, diplomaatia ja diplomaat igavesed.

P.S.

Konkreetne münt anti välja Austria iseseisvuse 50ndaks aastapäevaks (millel on ka teiste allakirjutajate allkirjad):

„15. mail 1955 kirjutasid Viinis Belvedere lossis Austria riigilepingule alla Austria poolt Leopold Figl, NSV Liidu poolt välisminister Vjatšeslav Molotov ja okupeeritud Austria ülemkomissar Ivan Iljitšov, Prantsusmaa poolt välisminister Antoine Pinay ning ülemkomissar Roger Lalouette, Suurbritannia poolt välisminister Harold MacMillan ning ülemkomissar Arnold Wallinger ja USA poolt riigisekretär John Foster Dulles ning ülemkomissar Llewelyn Thompson. Leping jõustus sama aasta 27. juulil, ning 25. oktoobriks 1955 olid võõrväed Austriast välja viidud. Ainus poliitik, kes ei olnud lõpptulemusega rahul, oli Lääne-Saksamaa liidukantsler Konrad Adenauer, kes nimetas seda "die ganze österreichische Schweinerei" ("suureks Austria sigaduseks") ning ähvardas "Hitleri jäänused koju Austriasse tagasi saata"." (Vikipeedia)